Ülestunnistuse väljapressimine oli inkvisitsiooni kohtu protsetuuri põhiline lüli. Inkvisiitor valmistas end arreteeritu ülekuulamiseks väga suure hoolega ette. Kõigepealt tutvus ta tema elulooga, otsides eleest välja kõigud, millistest kinni haarates ta lootis oma ohvri murda. PIINAMINE Kui inkvisiitorid jõutsid järeldusele, et veenmise , ähvarduse ja kavaluse abil ei ole võimalik murda süüdistatava tahet, siis lasti käiku vägivald ja piinamine. Piinakambri riistastik oli üpris kesine: peksu- ja venituspink, nuudid. Sagli piinati vee ja näljaga. Pärast piinamist ravis arst haavad jällegi terveks, sest tuleriidal pidi ketser olema vigastusteta. KOHTUOTSUS Inkvisiitorid kas võitsid või jäid kaotajaks. esimesel juhul oli süüdistatav andnud neile vajalikud vastused, tunnistanud ennast süüdi, taganenud oma vastakatest vaadetset, leppinud kirikuga. Teisel juhul oli süüditatav jäänud kindlaks oma süütusele. Tegelikult ei mõistnud
võlla. 3. Tegelase kunstiline teostus: Victor Hugo " Jumalaema kirik Pariisis" on obsessiivne romaan. Montfauconi kelder, mida Hugo kirjeldab nõnda: "Kivist kast, selle vastiku ehituse alusmüür, oli seest õõnes. Seal asus avar kelder, mida pealt kattis vana katkine raudvõre. Sinna ei visatud mitte üksnes inimeste jäänuseid Montfauconi ahelate küljest, vaid ka teiste õnnetute korjuseid, kes olid üles poodud mujal Pariisi võllasammastel." Raudvõre on Justiitspalee piinakambri ahju ees: "Ahju sulgev raudvõre oli üles tõstetud. Tumedas müüris lõõmava ahjusuu kohal oli näha ainult võre varbade alumisi otsi, mis paistsid mustade, teravate, suurte vahedega hammaste reana, nii et kogu ahi sarnanes muinasjutulise tuldsülitava lohe suuga. Keset tuba üsna maa ligidal oli nahkmadrats. Selle kohal rippus võlvitud lakke kinnitatud pandlaga rihm vaskrõnga küljes, millesse hammustas nikerdatud läsuninaline koletis. Selle Tartarose nimi oli lihtsalt piinakamber
annaabi.ee 
