Tere Hellus jogurtid, keefir ja kohupiimakreemid, kohukesed sisaldavad lisaks jogurtibakteritele ka Tartu Ülikooli teadlaste poolt avastatud antioksüdatiivsete omadustega probiootilisi piimhappebaktereid Lactobacillus fermentum ME3. Rabarberi-kaera, õuna-kaera ning metsamarja Hellus jogurtid sisaldavad lisaks veel ka kiudaineid, õuna-muraka-mee Hellus jogurt aga naturaalset mett. Tere oomega-3 rasvhapetega Hellus jogurtid sisaldavad lisaks jogurtibakteritele ja probiootilistele piimhappebakteritele ME-3 ka oomega3 rasvhappeid. Tartu Ülikooli Biokeemia instituudi dotsent Tiiu Vihalemm väidab, et... Väga levinud ja ühtlasi looduslik funktsionaalne toit on küüslauk. Ka küüslaugul on kindlalt tõestatud raviomadused. Funktsionaalsetest toitudest on peale biojogurtite ja küüslaugu meie toidupoodides saada ka sojajahu, kuhu on lisatud sojavalku, linaseemneõli, kibuvitsamarjaekstrakti ja veel ühte-teist kasulikku. ...
• Koorejogurtid (10%) • Vitamiinid: samad rasvlahustuvad vit-d, mis piimas; veeslahustuvatest: B1,2,6,10,12; C; H Kasulikkus organismile? • Täisväärtusliku valgu allikas • Soodustab seedetegevust • Täiendab ja rikastab mikrofloorat • Jogurt pidurdab patogeensete bakte- rite kasvu sooles ja suuõõnes • On vitamiinide ja min. ainete allikas Keefir •Pärit Kaukaasiast, kus seda valmistati kitsemaost kotis •Juuretisena lisaks piimhappebakteritele ka pärmid, äädikhappebakterid •Keefiris alkoholi kuni 0,6% Pett •On võitegemise kõrvalsaadus •Sisaldab valke, vähesel määral laktoosi, min. aineid, letsitiini !, B- rühma vitamiine ja vähesel määral kolesterooli • Probiootikumid • Probiootikum on elusate mikroorganismide kogum, mis tarbimisel mõjutab positiivselt peremeesorganismi mikrofloorat ja parandab organismi tervislikku seisundit
küpsetatud toodete ettenähtud mass. Tainak - kindla massiga taignatükk, mis on läbi teinud ühe või mitu töötlemisoperatsiooni. Tainakute vormimine - tainakutele vajaliku kuju andmine. Tainakute ümardamine - tainakutele ümara kuju andmine. Tempereerimine - sokolaadi sulatamise ja jahutamise protsess, saavutamaks püsivaid ja ilusa läikega kaunistusi. Toitesegu - jahu ja vee või jahu, vee ja keedu kindlas vahekorras segu, mis on toitekeskkonnaks pärmidele ja piimhappebakteritele vedelpärmi või vedela juuretise valmistamisel. Toorainete doseerimine - toorainete portsjoni kaupa või pidev kaalumine või mahu määramine vastavalt retseptidele. Toorainete ettevalmistamine - operatsioonid toorainega (kvaliteedi kontroll, pakendist vabastamine, sõelumine, magnetpuhastus, peenendamine, lahustamine, filtreerimine, sulatamine), mis tagavad selle kasutamiskõlblikkuse. Tordikamm - plastmassist töövahend tortidele ja kookidele triibulise mustri tegemiseks.
tagajärjed võivad olla drastilised. Parem viis infektsioonide vältimiseks on mõistlik hügieen, mitte ülisteriilsed elamistingimused. Küllap mõjub teadmine, et toidus leidub rikkalikult elusaid baktereid, enamikule inimestest pigem ehmatavalt kui meeldiva üllatusena. Ikka asutakse mõtlema toiduainete riknemisele ja kõikvõimalikele seedehäiretele. Müügilettidel on juba aastaid saadaval tooted (biokeefir, -jogurtid ja -hapukoor), millesse lisaks tavalistele piimhappebakteritele on lisatud ka spetsiaalseid probiootilisi (kreeka keeles "elu jaoks") ehk tervist edendavaid piimhappebaktereid. Samuti võiks süüa toite, mis soodustavad heade mikroobide arengut. Probiootiliste bakterite võidukäiku edendavaid baktereid nimetatakse prebiootilisteks ja neid leidub artisokis, täisteraleivas, kaerahelvestes, sibulates, küüslaugus, porrulaugus, banaanides, sparglis, ubades ja läätsedes. (www.ateena) Bakterid kui meie pisikesed sõbrad.
Naturaalselt oliivides leiduvad fenoolsed ühendid- glükosiid oleuropeiin, hüdroksütürosool, türosool ja verbaskosiid- annavad oliividele kergelt mõrkja või kibeda maitse, sõltuvalt sordist, kasvukohast, küpsusastmest ja valmistusviisist. Samuti mõjutavad nad seedimist ning osaliselt oliivide värvust. Oliivides leiduvatel polüfenoolsetel ühenditel on ka inhibitoorne efekt mikroorganismidele, seda eriti piimhappebakteritele. Oliivide töötlus Kuna küpsed oliivid ei säili pikka aega, tuleb nad peale kogumist ja sorteerimist ööpäeva jooksul töötlejateni toimetada. Konserveerimiseks eelistatakse tavaliselt õlivaesemaid ja töötlusel oma viljakuju säilitavaid sorte. Hoidistada võib ka tooreid vilju, siis saadakse rohelised oliivid, mis on tumedatega võrreldes veidi teravama maitsega. Viljade küpsedes ja tumenedes suureneb oliivide õlisisaldus ja maitse muutub pehmemaks
lämmastikku sisaldavad piima koostisosad Jagunevad kolme rühma 76% kaseiin 18% vadakuvalgud 6% mittevalguline lämmastik Piimavalgud Piima valgusisaldus on üheks kvaliteedinäitajaks, mida võetakse talunikele piima eest maksmisel üha enam aluseks Erinevalt rasvast ei tõuse valk kunagi piima pinnale, vaid jääb piimas ühtlaselt jaotunuks Piimasuhkur e. laktoos Piimas esineb ta lahustunud kujul Annab umbes 30% piimaga saadavast energiast On oluliseks toitaineks piimhappebakteritele, mille tõttu laguneb piimhappeks soodustab kaltsiumi omastamist organismis Mineraalained Piim on hea kaltsiumi, fosfori, kaaliumi, tsingi, joodi ja seleeni allikas Kogu piimas olev kaltsium on inimesele omastatav Suhteliselt vähe esineb piimas rauda, magneesiumi, vaske ja floori Mineraalained Toksilised ühendid plii, kaadmium ja elavhõbe satuvad piima põhiliselt loomasöödast ja ümbritsevast keskkonnast, kuigi valdav osa nendest ladestub lehma organismis ja
Eriti heaks toitekeskkonnaks on valgurikkad toiduained, seega on kõrge ohuteguriga toiduained liha- ja lihatooted, piim- ja piimatooted, munatooted ja seened. 2) pH - keskkonna happelisus Enamik mikroobe areneb neutraalses või nõrgalt happelises keskkonnas. Tugevalt happelises keskkonnas toimub enamike mikroorganismide hävimine. Tugevalt happelist keskkonda taluvad nt piim- ja äädikhappebakterid. Roisubakterite arenguks on sobivaim neutraalne või aluseline keskkond (tapasoe liha); Piimhappebakteritele on sobivaim happeline keskkond (surmakangestuse läbinud liha). 3) Niiskussisaldus, veesisaldus, vee aktiivsus (aw) Mikroorganismide seisukohast on oluline vaba ja kättesaadava vee olemasolu (aw) Veesisalduse vähendamisega (kuivatamine) on võimalik pikendada toiduainete säilitamise aega. Kuivtoiduainete säilitamisel on eriti oluline, et hoiuruumid ei oleks niisked. 4) Temperatuur 5) Hapnik - aeroobsed mikroorganismid;
nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Juustu saab teha ükskõik missuguse looma piimast. Meie juustulettidel kohtab põhiliselt lehmapiimajuustusid, lamba- või kitsepiimajuustude valik on väiksem. Eksootilistes regioonides tehakse juustusid ka kaameli-, mära-, põhjapõdra- ja jakipiimast. (Ibid) 5.7 Lisandväärtusega tooted Mitmetele piimatoodetele on lisaks tavalistele piimhappebakteritele lisatud erilisi probiootilisi piimhappebaktereid. Need elavad bakterid mõjutavad inimese seedekulgla mikroobikooslust positiivses suunas ja parandavad organismi tervislikku seisundit. Eesti esimene nn oma probiootiline bakter Lactobacillus fermentum ME-3 (LfME-3) avastati 1995. aastal Tartu Ülikooli teadlaste poolt. Põhjalike uuringute tulemusel on 41 LfME-3 osutunud probiootikumiks, kellel on patenteeritud omaduste topeltpakett –
Looduslikes tingimustes, nii nagu toiduaineteski, elavad ja paljunevad erinevad mikroobid. Nende vahel kujuneb välja mitmesuguseid suhteid. Juhul, kui 2 eri liigi vahel on vastastik kasu ja isegi kasvavad paremini, kui üksi, siis nimetatakse seda sümbioosiks. Nt piimahappe bakterid tekitavad piimhapet ja valmistavad keskkonda ette pärmseente kasvuks. Need võivad kasutada piimhapet ning produtseerida ise vitamiine ja teisi ühendeid, mis on jällegi vajalikud piimhappebakteritele. See suhe on keefiris. Kui suhtes ei väljendu vastastikku kasu ja kooselu ei too organismile kahju, siis seda nimetatakse kommensialismiks. Nt inimese organism ja selle normalne mikrofloora, piimhappe bakterid ja taimed. Vastastikuseid suhteid, mil kooselu toob kasu ainult ühele poolele, aga teisele kahju, nimetatakse parasitismiks. Nt bakteriofaagi arenemine bakteri rakus, ja haigusi tekitajad inimesel, loomadel ja taimedel. Mikroobide vahelist suhet, mil ühe
Looduslikes tingimustes, nii nagu toiduaineteski, elavad ja paljunevad erinevad mikroobid. Nende vahel kujuneb välja mitmesuguseid suhteid. Juhul, kui 2 eri liigi vahel on vastastik kasu ja isegi kasvavad paremini, kui üksi, siis nimetatakse seda sümbioosiks. Nt piimahappe bakterid tekitavad piimhapet ja valmistavad keskkonda ette pärmseente kasvuks. Need võivad kasutada piimhapet ning produtseerida ise vitamiine ja teisi ühendeid, mis on jällegi vajalikud piimhappebakteritele. See suhe on keefiris. Kui suhtes ei väljendu vastastikku kasu ja kooselu ei too organismile kahju, siis seda nimetatakse kommensialismiks. Nt inimese organism ja selle normalne mikrofloora, piimhappe bakterid ja taimed. Vastastikuseid suhteid, mil kooselu toob kasu ainult ühele poolele, aga teisele kahju, nimetatakse parasitismiks. Nt bakteriofaagi arenemine bakteri rakus, ja haigusi tekitajad inimesel, loomadel ja taimedel. Mikroobide vahelist suhet, mil ühe
Endospoorid- bakterite termoresistentne staadium. Louis Pasteur: 1822-1895 Esmalt tegeles kristallograafiaga (teadus kristallidest). Viinhappe kristallid (D- ja L- isomeerid). Üks mikroorganism kasutas ära ainult ühe optilise isomeeri. 1854- Lille'i ülikool, tegeles käärimiste tehnoloogiaga. Arvati, et etanool tehib suhkrust puhtkeemiliselt. Pasteur näitab, et etanool on pärmide elutegevuse produkt. Ebasoovitavad lisaproduktid tekivad tänu saastavatele piimhappebakteritele ja äädikhappebakteritele. Soovitas veinimahla kuumutada, et vältida veinihaigusi, ja lisada head käärivat veini. Soovitas kuumutada valmisprodukti (55C). Pastöriseerimine. Avastused: 1. Anaeroobsed mikroorganismid (klostriidid) 2. Andis esimese käärimiste definitsiooni (elu ilma hapnikuta) 3. Kirjeldas etanool-, piimhappe- ja võihappekäärimist 4. Sõnastas Pasteuri efekti (käärimise vaibumine aereerimisel) 5
annaabi.ee 
