❖ suure reede liturgiline värv on must ❖ suurel reedel kirikukellad ei helise ❖ kirikus ei toimu laulatusi, matuseid ega muid pidulikke talitusi ❖ algristikoguduses peeti igal reedel Jeesuse surma mälestuspäeva Suur reede ja nõidused ❖ nagu ka suurel neljapäeval, oli tähtsal kohal karjanõidus ja üldse igasugune nõidus ❖ samamoodi üritati suurel reedel enda karjale piima ja ka võid juurde nõiduda ❖ korjati võõra karja jälgi, hüüti kõrgemalt kohalt piimatulu juurde ja kasutati muid maagilise ülekande võtteid Suur reede ja nõidused ❖ käidi ka salaja võõraid lehmi lüpsmas või lambaid pügamas - selliselt saadud piim ja vill olid tulu allikad ❖ õunapuid suitsutati või visati neile valge/punane riie üle, et niiviisi siis oma õunasaaki suurendada Suur reede ja nõidused ❖ maagiarohkus on seotud kevadise pöördepunktiga, samuti kristliku õpetusega, mille kohaselt suurel nädalal
Hommikul tõusti vara, mitmel pool Lääne Eestis ja saartel käidi nn hane tegemas ehk kasevitstega magajaid peksmas. Majapidamisest ei tohtinud midagi välja laenata, et mitte loovutada oma majapidamise õnne. Samuti kui suurel neljapäeval oli oluline karjanõidus ja üldse igasugune nõidus. Sarnaselt suure neljapäevaga püüti oma karjale piima, samuti võid juurde nõiduda, korjates võõra karja jälgi, hüüdes kõrgemalt kohalt piimatulu juurde või kasutades muid maagilise ülekande võtteid. Käidi ka salaja võõraid lehmi lüpsmas või lambaid pügamas selliselt saadud piim ja vill olid tulu allikad, viimane tagas heade rõivaste saamise, seda sai kasutada kalapüüginõiduseks, mõjusa vahendina kohtus võitmiseks. Õunapuid suitsutati või visati neile valge/punane riie üle, et õunasaaki suurendada. Suur reede oli mõjukamaid nõidumisaegu seegi päev sobis, sarnaselt suure neljapäevaga,