Toitefaktorite tarve iibeks. Proteiinitarve - proteiini on varsal rohkem kui põrsal või vasikal. Proteiini kasutegur: 1kg juurdekasvuks kulub seeduvat proteiini 500g (Ca 25g; P 12g) Lootetarve - tiinus 340p. (sündinud varsas palju kuivainet, 24%) . Põhiline kasv tiinuse 8-11 kuuni, 1-7 kuuni talletub 11% energiastst ja 10% valgust. Liikumistarve - 30% elatustarvest Piimatootmistarve - Piim lehjem kui lehmal või seal. Koostis 11-12% kuivainet (valk 2-2,5%, rasv 1,5-2%) energiatarve 3,7mj /1l piima kohta, Ca 2,5kg. Proteiinitarve 40-50g /1l piima kohta, P 1,5-2g. Laktatsiooni algul annab piima 15-20l. Töö tegemine - lihas töötab 30% kasutegurina. Energiabilausi lähteaineks on glükogeen, mis anaeroobes faasis muutub piimhappeeks. Piimhappe tekkel tekib ATP (lihastöö allikas).
Abinäitajana kasutatakse VPB ( vatsa proteiini bilansi) näitajat. Kui VPB on negatiivne, siis lahutatakse see MP näitajast maha. Vatsa proteiini bilanss on arv, mis näitab kui palju söödas olevast proteiinist jäi mikroorganismidel kasutamata oma kehavalgu tootmiseks. Söötmise normeerimine, normeeritud söötmine Söötmisnormid jaotatakse partsiaalseteks ja summaarseteks. Praktikas kasutatakse ainult summaarset. Partsiaalsed - elatustarve, toodangutarve (jaguneb - piimatootmistarve, juurdekasvutarve, liikumistarve, munatarve), lootetarve, Summaarseid tarbeid väljendatakse kas kvantitatiivselt või kvalitatiivselt ( sisaldab toitefaktorite kontsentratsioonimäärasid ) . kvalitatiivne meetod on valdav, hobuste seas veel kasutatakse, kuid vähe. Elatustarve, millest sõltub. Sõltub esiteks energiast - on olemas netoelatustarve ja normaalelatustarve. Netoelatustarve = nälgiva ja lamava looma soojusproduktsiooniga.
(emised on söödetud alla elatustarbe). Tiinuse anabolismi fenomeni põhjused: Tiinuse ajal moodustuvad koed sisaldavad rohkem vett. (keham juurdekasvuks kulub vähem söödaenergiat ja teisi toitaineid). Tiinuse mõjul suureneb sööda kasutamise efektiivsus. NB! Jätame meelde, teine arvutusmeetod 1 kg emisepiima tootmiseks on vaja 8,3 MJ metaboliseeruvat energiat. 125 g proteiini. Kui emis annab 10 kg piima, siis tema piimatootmistarve on 83 MJ met.energiat. 1250 g proteiini. 200 kg imetava emise kogutarve on seega 83 + 23 = 106 MJ 1250 + 117 = 1367 MJ Erinevus söötmisnormidega on suur 106 61 = 45 MJ met.energiat 1367 862 = 505 g proteiini Imetav emis suudab süüa (kuivsööta) ligikaudu 3% kehamassist, seega 200 kg emis 6 kg. Arvestades emisesööda kem koostist (12,6 MJ/kg, 17,2% proteiini), tarbib emis keskmiselt 6x12,6 = 75,6 MJ met.en ja 172x6=1032 g proteiini.
b) normaalelatustarve Elatustarve sõltub looma vanusest, sugupoolest (isasloomadel on ainevahetus 15% kiirem kui emasloomadel) ja väliskeskkonnast (temp', tuul jne). Lootetarve sõltub loote suurusest ning vanusest. Lootetarve jagatase: a) viljastumisproduktidesse ladestunud energia (loode ise ja platsenta) b) udarasse ladestunud energia c) emakasisene soojusproduktsiooni juurdekasv Piimatootmistarve piimatootmistarbe normeerimisel lähtutakse piima koostisest ja toitefaktorite konversiooni efektiivsusest. Juurdekasvutarve sea juurdekasvu erinevates faasides muutub 1 kg juurdekasvu keemiline koostis ja energiasisaldus. 24 KALAKASVATUSE ERIALA Aretusõpetus 1. Eri tootmistüübile omane kehaehitus Kulesovi klassifikatsioon:
annaabi.ee 
