Reljeef tasane, mägine, nõlva kalle. Majanduslikud tegurid Kapital hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad. Tööjõud tööjõu kvaliteet, traditsioonid. Valitsuse poliitika toetused tollipoliitika. Kuivemates oludes tegeletakse rohkem loomakasvatusega, ning niiskemates taimede kasvatusega. 2. Põllumajanduse vormid Piimakarjatalud, tegeletakse karja kasvatamisega ning lüpsmisega. Lisaks piimatootmisele kasvatatakse silokultuute ja teravilja loomasöödaks. Suurem osa maast on siiski põldheina ja kultuurkarjamaade all. Raha kulub palju tõukarja, hoonete, masinate, väetiste ja nõuannete peale. Lehmalt peab saama vähemalt 5 tonni aastas et töö ära tasuks. Esineb Põhja-Euroopas, USA ja Kanada kirde- ja loodeosas, Jaapani põhjaosas ning Uus-Meremaa. Viimasel ajal tekib lõunapoolsematesse piirkondadesse suurlinnade lähedusse kus on palju tarbijaid. Suur tööjõuvajadus,
karjamaadel.Ekstensiivsed teraviljatalud on levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades PõhjAm. Ja Asutraalias,Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtaladel.Seal kasvat. peamiselt nisu.USAst tuleb peremees tallu ainult külvi ja lõikuse ajaksning palkab selleks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga,vili müüakse kohe elevaatorisse.Spetsialiseerunud piimakarjatalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhj.Am., nende arv kasvab ja Jaapanis.Lisaks piimatootmisele kasvatatakse silokultuure ja teravilja loomasöödaks.Istandused on suured taimekasvatusmajandid,mis toodavad saadusi(kohvi,suhkruroog,puuviljad jne.)müügiks ja telgeleb nende esmase töötlemisega.Palju istandusi on eelõige arengumaades.Kõrge saagikuse tagamiseks pannakse suurt rõhku agrotehnikale(sordiaretus,väetamine jm.).Maailma kalavarud vähenevad sest,et rohke väljapüük on kalavarusid tõsiselt vähendanud
tootlikumaks ja müüsid suurem osa oma toodangust, saadud raha eest oli võimalik osata väetisi, tõuloomi või põllutööriistu. Põllumajandus, toiduainetööstus ja osutavad äriteenused põimusid ühtseks võrgustikuks. Piiratud sissetulek sundis talusid ühedama, et konkurentsis püsida. 2)Spetsialiseeritud suurtalud- levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, müügiks toodeti vaid mõnda saadust, kõige pealt kujunes spetsialiseerumine välja piimakarjataludes. Lisaks piimatootmisele kasvatatakse silokultuure ja teravilja loomasöödaks. Kulukas, et talupidamine oleks tasuv peab ühelt lehmalt saama vähemalt viis tonni piima aastas.Piimakarjatalusid kõige rohkem Põhja-Euroopas, USA ja Kanda kirde- ja loodeosas, Jaapani põhjaosas ning Uus-Meremaal. 3)Ekstensiivsed teraviljatalud on levinud Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaal ja Kasahstani steppides. Teraviljatalud väga suure pindalaga, peamiselt kasvatatakse nisu, madalad tootmiskulud.
ja müüsid suurem osa oma toodangust, saadud raha eest oli võimalik osata väetisi, tõuloomi või põllutööriistu. Põllumajandus, toiduainetööstus ja osutavad äriteenused põimusid ühtseks võrgustikuks. Piiratud sissetulek sundis talusid ühedama, et konkurentsis püsida. 2)Spetsialiseeritud suurtalud- levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, müügiks toodeti vaid mõnda saadust, kõige pealt kujunes spetsialiseerumine välja piimakarjataludes. Lisaks piimatootmisele kasvatatakse silokultuure ja teravilja loomasöödaks. Kulukas, et talupidamine oleks tasuv peab ühelt lehmalt saama vähemalt viis tonni piima aastas.Piimakarjatalusid kõige rohkem Põhja-Euroopas, USA ja Kanda kirde- ja loodeosas, Jaapani põhjaosas ning Uus-Meremaal. 3)Ekstensiivsed teraviljatalud on levinud Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaal ja Kasahstani steppides. Teraviljatalud väga suure pindalaga, peamiselt kasvatatakse nisu, madalad tootmiskulud. Vajatakse
aina tootlikumaks ja müüsid juba suurema osa oma toodangust. Spetsialiseeritud suurtalud moodne kõrgtootlik taluvorm, mis kujuneb segatalust kitsa spetsialiseerumise ja agraartööstusklastrisse lülitumise käigus. On levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, nande arvab kasvab ka Jaapanis, kuid arengumaades on neid veel vähe. Piimakarjatalud kõigepealt kujunes spetsialiseerumine välja väga töömahuka toootmisega piimakarjataludes. Lisaks piimatootmisele kasvatatakse silokultuure ja teravilja loomasöödaks. Piimakarjatalusid on kõige rohkem Põhja- Euroopas, USA ja Kanada kirde- ja loodeosas, Jaapani põhjaosas ning Uus-Meremaal. Viimasel ajal tekib neid ka lõunapoolsematesse piirkondadesse suurlinnade lähedusse, kus on palju tarbijaid. Ekstensiivsed teraviljatalud on levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm. Rohtlaaladel
teistest piima tootvatest maadest, toodetakse seal paljude farmerite poolt ( u 70 milj), kes asuvad ligikaudu 500 000 eemalasuvates külades. Kuna sealsed farmerid on suhtleiselt vaesed, on nende piima müük eluliselt oluline perede ülalpidamseks ning sotsiaalseks kindlustamiseks. Jõe tüüpi loomad toodavad rohkem piima, kui soo tüüpi, kuna nende aretus on suunatud spetsiaalselt piimatootmisele. Keskmine piimajõudlus murrahi tõul on 2 000 kuni 2 100, nili-ravil 1 800 kuni 2 000 ja surtil 1 600 kuni 1 800 kg laktatsiooniperioodil. Märkimisväärne oleks see, et ka kõrgemad näitajad ei ole, eriti murrahi tõul, eriti ebatavalised. 3 777kg piimatootlikkusega pühvel registreeriti Basus. Tänapäeval võivad olla isegi kõrgemad näitajad. Pühvli piim
iseloomulikud. Segatalud on tüüpilised näiteks Mustas Aafrikas. Aja edasi minnes hakati üha enam keskenduma saagi müümisele, et osta rohkem väetisi ja põllutööriistu. Selle arengu käigus tekkisid spetsialiseeritud suurtalud, kus müügiks toodeti vaid mõnda saadust. Spetsialiseeritud suurtalud on levinud põhiliselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, nende arv kasvab ka Jaapanis. Esimesena kujunes spetsialiseerumine välja piimakarjataludes, kus lisaks piimatootmisele kasvatataske silokultuure ja teravillja loomasöödaks. Et talupidamine oleks tasuv, peab ühelt lehmalt saama vähemalt viis tonni piima aastas. Piima kiire töötlemisvajadus eeldab võrgustikettevõtete tõhusat toimimist. Piimakarjatalusid on kõige rohkem USAs, Kanadas ja Põhja-Euroopa kirdeosas (Eesti) 3. Ekstensiivsed teraviljatalud- levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaal jne.. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja
talupoegadele, tekkisid ise seisvad segatalud. Talunik tootis oma perekonna jaoks toiduaineid, mõndasaadust hakati sõltuvalt loodusoludest ja traditsioonidest tootma ka müügiks. Segatalude edasise arengu käigus tekkisid spetsialiseeritud suurtalud, kus müügiks toodeti vaid mõndasaadust. Levinud on nad euroopas ja põhja-ameerikas, neid kasvab ka jaapanis. Kõigepealt kujunes välja väga töömahuka tootmisega piimakarjataludes. Lisaks piimatootmisele silokultuure ja teravilja loomasöödaks. Suurem osa maast oli põldheina ja kultuurkarjamaade all. Palju raha kulub tõukarja, hoonete, masinate, väetiste ja nõuannete peale. Neid on kõigerohkem põhja-euroopas, USA ja kanada kirjde- ja loodeosas, jaapani põhjaosas ja uus-meremaal. Tekib sinna kus on palju tarbijaid. Ekstensiivsed teraviljatalud - levinud hõredalt asustatud kuivakliimaga piirkondades põhja-ameerikas ja austraalias, venemaa, kasahstani steppides jm. rohtaladel
Pika vihmaperioodiga (üle kuue kuu), kuni kolm saaki, mullad pole viljakad, mais, banaan, puuvili, kohvipuud, teepõõsas, riis Ekvatoriaalne vööde väga niiske, peaaegu viljatud mullad, õli, palmi, kohvi ja kakaopuud, maad haritakse ja loomi peetakse ka mägedes, Segatalud mõnda saadust hakati tootma müügiks Spetsialiseeritud talud talud ühinesid, müügiks toodeti vaid mõnda saadust, Piimakarjatalud lisaks piimatootmisele silokultuure ja teravilja loomasööduks Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiv kliima, kasvatatakse peamiselt nisu Rantso suur loomakasvatusmajand, lihaveiseid või lambaid, väga suured looduslikud karjamaad, USA-lääneosa, Austraalia, Lõuna-Aafrika, rändav tööjõud Istandus suur taimekasvatusmajand, saadused müügiks ja esmatöötlemine, odav tööjõud Mahepõllundus peamiselt looduslikud väetised ja taimekaitsevahendid
järgult ette, s.t et võõrutusele eelnevatel päevadel lastakse põrsaid emise juurde järjest 19 KALAKASVATUSE ERIALA vähem. Sellega välditakse udarapõletiku teket ja põrsastel järsku üleminekut ühelt söötmiselt teisele 2. kohene ehk järsk võõrutamine tuleb emisel paar päeva ennem jätta ratsioonist välja sellised söödad, mis mõjuvad hästi piimatootmisele. 12.Võõrdepõrsaste pidamine. Võõrutusjärgselt aeglustub mõneks ajaks põrsaste kasv ja nad on vastuvõtlikumad haigustele. Võõrdepõrsaid hoitakse rühmasulus (30-120 päeva vanused), kus optimaalne põrsaste arv on kuni 20. Kui on liigset sulupinda, siis see reostatakse ja kui on vähe sulupinda, siis põrsad häirivad pidevalt üksteist. Vastavalt kehamassile on võõrdepõrsastel vaja sulu kogupinda 0,3...0,5 m2 ühe põrsa kohta
annaabi.ee 
