madalamale tasemele kui vastavad näitajad olid enne sõda. 1990. ndate aastate lõpu loomakasvatuse kogutoodangu näitajad moodustavad 1980. ndate aastate lõpu tasemest liha kogutoodangu korral keskmiselt 25% ja piima korral 50%. Parem on olukord produktiivsusnäitajate (intensiivsusnäitajate) osas. Siin on kõrgeimad näitajad just analüüsitava perioodi viimasel aastal. 29. Ökonomeetrilised mudelid põllumajanduses: piimasektori, lihasektori ja taimekasvatussektori mudelite olemus. LIHASEKTOR Antud mudel on dünaamiline osalise tasakaalu mudel, mille ülesehitus on analoogiline tuntud FAPRI1 EU GOLD mudelile. Mudeli dünaamilisus tähendab, et selle abil on võimalik koostada prognoose tulevaste perioodide kohta. Mudeli osaline tasakaalustatus tähendab seda, et liha pakkumine ning nõudlus (ehk tootmine ja tarbimine) on mudelis tasakaalus, kuid nende modelleerimisel on kasutatud ka nn mudeliväliseid näitajaid.
See võimaldas aretusest kõrvaldada väheväärtuslikud pullid ning viljastada lehmad kõrgväärtuslike pullide spermaga. 5. Veisekasvatuse osa põllumajandustoodangus Piima kogutoodang(584651*103t) maailmas, sellest 84,5 % lehmapiim. Liha kogutoodang aastal 2001 (236 541*103 t)maailmas 23,9 %. 6. Piimatootmise kvoodisüsteem Veepro Holland loodud 1969.a. Toetab piimakarja, sperma ja embrüote eksporti. Eraorganisastsioon. Töötab Hollandi piimasektori heaks. Saksamaa seisukoht kvoodisüsteem kaob aastaks 2007. Taani, SB, Rootsi, Holland kvoodisüsteem kaob aastaks 2015. Kvoodisüsteem piirab tootmist. Tarnekvoot on maksimaalne piima kogus, mida tohib müüa piima töötlejale. Eestis kvoot 2010. a. 672 548 t, tarne 663 670 t, otseturustus 8878 t. Otseturunduskvoot: piima ja piimatooted, mida müüakse otse lõptarbijale; piimatooted arvestatakse piimaks ümber. · Kvoodi suurendamine: 1-15
annaabi.ee 
