Ingrid Lembavere Mäeküla piimamees Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" Sündmuste toimumise aeg, koht, miljöö. 19-dal sajandil, Mäekülas, vaikne külake Peategelased, nende iseloom, muutumine. Tõnu Prillup-ta oli mees kes ihkas paremat elu ja oli valmis, selleks isegi oma naise müüma. Ta sai piimameheks, kuid mõistis üsna pea, et oli valesti teinud Mari suhtes ja hakkas kahetsema ning käis ka härra juures raha viimas ja ütles,et ei taha enam, et Mari seal käib. Mari- Mari õde suri ja ta läks, tema mehele, kes jäi üksi, naiseks. See oli tema meelest rohkem laste pärast, et lapsed ei jääks üksi ja kuna ta teised õed, seda teha ei tahtnud. Olulisemad kõrvaltegelased, nende iseloom ja mõju peategelastele.
sobilik Marit lihtsalt ära võrgutada ning ta soovi sõlmida lepingu Tõnu Prillopiga, Mari mehega kellel on 2 last Anni ja Juku. Lapsed ei olnud mitte Mari vaid tema õe ja Tõnu omad. Mari hakkas Tõnuga elama sel ajal valitsenud tava tõttu. Tõnu oli Kremeri pakkumise üle väga rõõmus ning teatas seda ka Marile. Mari, aga ei tahtnud vana Kremeriga kokku kolida. Tõnu meelitas teda niikaua kuni naine lõpuks nõustus. Tänu Kremerile sai Tõnu Mäeküla uueks piimameheks. Endine piimamees Karu Jaan lasti töölt lahti. Selle üle oli Tõnul väga hea meel, sest nüüd hakkas ka tema sama head palka teenima kui varem teenis Jaan. Talle meeldis piimamehe töö alguses väga, kuid mõne aja pärast ta mõistab, et on teinud vea ning et ta on kaotamas Marit. Mari on sellega väga rahul, et ta on Kremeri armuke, sest nüüd saab temagi käia linnas omale ehteid, raamatuid, riideid ja paljusi teisi asju ostmas. Tõnu hakkab aja möödudes muutuma järjest
Eduard Vilde ,,Mäeküla piimamees" 1. Tõnu võttis Mari kui last ja tahtis teda siis mõisniku juurde saata, et ise piimameheks saada ning elu parandada. Aga Mari vaikis kui ta sellest juttu oli teinud. Sest kui ta seda kohta ei saa siis pole neil kuskil elada ega midagi süüa. 2. Hiljem aga, kui Mari mõisniku juures käima hakkas ei meeldinud Tõnule enam see ja ta ei tahtnud enam et Mari seal käiks. Pidas ennast seaks ja hakkas jooma. Ta jõi puhast piiritust ja pakase ilmaga peatusteta, soojas käimata Tallinnast Mäekülla sõitis. 3
piimaga ning käis tihti ka uue sepa Jaagu tööd pealt vaatamas. Ei läinud kaua mööda, kui Jaak hakkas ka nende juures käima, ka siis, kui Tõnut kodus ei olnud. Tõnu jätkas oma piimavedu ja alkoholiga meelte mürgitamist. Ühel külmal õhtul võttis ta koduteel taas napsu ning suri poolel teel, nii et segaduses hobune mehe ise koju vedas ja Marile asjast märku andis. Õige pea, isegi enne Tõnu matuseid, käisid Maril kosjalised, kes soovisid uueks piimameheks saada. Mari lükkas kõik pakkumised tagasi, lõpetas ka oma vahekorra Kremeriga ning põrutas koos oma õe tütrega linna uut elu alustama.
Isegi teose lõpus ei saanud ma täielikult aru, miks oli ta nõus mõisas käima. Oli seal mängus tema heaolu, Tõnu võimalused ja õnn või mõtles ta hoopis laste peale? Mis sundis Mari nõustuma lepinguga, millele ta algselt nii vastu oli seisnud? Miks ta lükkas tagasi kõik kosilased, kes pärast Tõnu surma tema juurde tulid? Kas Mari nõustus lepingu täitmisega enda pärast? Ma arvan, et kindlasti olid mängus ka oma huvid, sest Tõnu piimameheks saamine tähendas ka ju suuremat rikkust talle. Ta sai endale lubada linnas käimise luksust ja ei pidanud muretsema nälja ega viletsuse pärast. Siiski, kui ta oleks nõustunud ainult enda heaolule mõeldes, oleks ta seda teinud ju kohe kui ettepanek tuli, kuid ta seisis sellele vastu. Mari nõustus alles pärast Tõnu haigust, olnud kuulnud meest sonimas sellest, kuidas nad kõik peavad varsti minema uut kohta otsima, sest Tõnu praegust kardab kaotada
piimamees'' on mitmeid ühiskonnas levinud probleeme ning käitumismalle.69 Läbi aegade on teada tõde, et inimene ihkab ikka seda, mida tal endal ei ole ning ei osata hinnata olemasolevaid väärtusi. ''Mäeküla piimamees'' on film, kus on selline käitumine vägagi äratuntav. Teoses soovib talunik Tõnu Prillup omale suuremat ja uhkemat piimatalu, sest ta arvas, et see toob talle samamoodi tulu sisse nagu eelmisele piimamhele. Tõnu oli kindel, et piimameheks saades tuleb tema hoovile õnn ning parem elu, mida ta oli nii kaua oodanud. Prillupi himu parema elu järele oli nii suur, et ta oli nõus jagama oma abikaasat mõisnikuhärraga. See näitab seda kui tähtis oli Tõnule rikkus, mitte perekond ning kallid inimesed tema ümber. Prillup ei mõistnud, et õnn oli tegelikult tema kõrval, Mari ning laste näol, kellega ta oleks saanud elada ilusat elu. Tõnu mõistis
kohta. Tahtis Mariga koos ära kolida. Mari nimetas teda argpüksiks, ning kihutas ta majast välja, kuna Juhan ei olnud enam see sama inimene, kes ta oli olnud. See, et Mari oli vaba, muutis Juhani käitumist ja suhtumist tema suhtes. 5. Ühe tegelase psühholoogiline portree. Maril oli palju eneseväärikust, mis ei lubanud tal end pilgata ja käskida lasta. Kas Mari nõustus lepingu täitmisega enda pärast? Ma arvan, et Mari nõustus tehinguga sellepärast, et Tõnu piimameheks saamine tähendas ka ju suuremat rikkust talle. Ta oleks saanud endale lubada linnas käimise luksust ja ei pidanud muretsema nälja ega viletsuse pärast. Siiski, kui ta oleks nõustunud ainult enda heaolule mõeldes, oleks ta seda teinud kohe, kui ettepanek tuli, kuid ta seisis sellele vastu. Mari nõustus alles pärast Tõnu haigust, kui kuulis meest sonimas sellest, kuidas nad kõik peavad varsti minema uut kohta otsima, sest mees kardab praegust kaotada. See jutt mõjus Marile,
valmis, vaid soovis oma tegemisi teha. Ta ju mängis pigem õues koos lastega, kui rügas rasket tööd teha. Tema lapselikkuse ja nooruse pärast tuligi mängu Kremeri härra. Von Kremer märkas ühel ilusal päeval Marit ning teadis, et peab iga hinna eest selle kena neiu endale saama ja nii ta asuski Prillupiga läbi rääkima. Loomulikult oli Prillupil raske otsust teha, sest ta tahtis Marit endale jätte – lõppude lõpuks oli too ju tema naine, kuid amet nagu selleks oli Mäeküla piimameheks olemine ja selle pealt raha kokku ajamine, tundus sama ahvatlev. Kuid Mari polnud enda solutamisega ühe mehe käest teise kätte nõus ja nii ei saanud ka Mari mees uue ameti peal kätt proovida. Kui aga need mõtted meest nii väga piinama hakkasid, ei suutnud Prillup enam kuidagi rahu saada, ja Mari, olles näinud oma mehe kannatusi, jäi suure kokkupleppega lõpuks nõusse. Von Kremer ja Prillup said oma tahtmise, Mari oli sunnitud olema Kremeri silmarõõmuks, et ta mees enam ei piinleks
rikas mees, kuna oli karvane. Ootas seda rikkust. Prillupi naine sureb, järele jääb 2 last. Surnud naise noor õde Mari tuleb appi ja nad abielluvad. Mari kingib Tõnule 3. Lapse. Muutunud mõisnik Kremer, nüüd laostunud, tal pole järetulijaid, pole tulevikku.Mäeküla mõis on piimamõis, olulisim mees piimamees, töötleb ja müüb. Kõige kõrgemal hierarhia postil.Kremer tahab ka saada piimameheks.Kui Kremer näeb Prillupi naist Mari, kutsub Prillupi enda juurde ja pakub talle lepingut hakata piimameheks, kui Mari mõisa teenima tuleb, lepingus aga ka väikeses kirjas lõik, et Maril on ka naise kohustused. Prillupil dilemma, sunnib Mari siiski minema mõisa teenima, isegi kui Mari tõrgub, sest Prillup tahab oma unistusi täide viia. Kremer läheb nõia juurde, et teada, kuidas Mari mõjutada
lepingust taganeda. Palub, et mari ei läheks enam mõisa. Ütles prillupile ei, et ta ei tule mõisast ära. Mari on teenijannana saanud linnavahele, on avastanud et linnaelu talle meeldib, leppinud ja harjunud olukorraga ja leidnud endale sealt kasu. Prillop joob kõrtsis liiga palju ja teel koju saanis külmub surnuks. Mari jäi piimatalu perenaiseks, maril käib palju kosilasi. Mari ei taheta nii naiseks, teatakse, et käib mõisas naise tegusid tegemas, aga kes siis ei tahaks piimameheks saada. Mari ütleb kõik ära, ootab vaid ühte kosilast, küla seppa, aga see ei tule, sest ei taha sellise lisaga naist. Mari otsustab lapsed kaasa võtta ja linna elama minna. Kui kremer sellest teada saab, tahab mari toetada, aga tahab vastu teeneid marilt. Mari keeldub, heidab vana elu ahelad ja läheb uuele elule vastu. Euroopalik nurk naise iseseisvumisele, suudab enda eest seista, subjekt. Pole vaid meeste mängukann, suudab iseseisvat elu elada.
annaabi.ee 
