aastal Kanadas. EL-is on lubatud mitmed geneetiliselt muundatud rapsitaimed. Lisaks ei ole mingeid piiranguid õlide impordile ega tootmisele rapsiseemnetest. Lisaks varisevad valminud rapsiseemned kergesti ja säilivad mullas ka 10 aastat, mis teeb muundrapsi levimise väga lihtsaks ja saastumise mõjud pikaajaliseks. (GMO... 2014) Peale selle, et GMO võib sattuda piima loomasöödu kaudu, sisaldab piim nii mõneski riigis sünteetilisi kasvuhormoone. Näiteks kõikidest piimalehmadest Ameerikas on täis pumbatud sellistest hormoonidest. Kasvuhormoonide eesmärgiks on tõsta lehmade tootlikkust, samas pahupooleks on loomade suurem haigestumine. Kuigi ohtu inimese tervisele väidetavalt pole tuvastatud, on õnneks Euroopa Liidus kasvuhormooni kasutamine keelatud. Seega on hea teada, et eestimaine ja EL pärinev piim peab olema kasvuhormoonivaba. (GMO... 2014) Geneetiliselt muundatud papaiasid ei tohi müüa Euroopa Liidus, kuid need võetakse avasüli
246) Rekord lehmad: 2006 Põlva Agro 16794kg; 2007 tartu Agro 16051kg 247) Piimaga isevarustatuse tase 2010.a. 163% 248) Muutused piimakarja struktuuris 249) 2010 oli Eestis 3520 piimakarja pidavat majapidamist, mis on 5 korda vähem kui 2001. Aastal. 250) Piimalehmadega majapidamistest on piimakarjakasvatusele spetsialiseerunud 54% ja neis peetakse 87% Eesti piimalehmadest. 251) Kõigist majapidamistest on piimakarjale spetsialiseerunud ainult 10%, kogu põllumajanduse standardkogutoodangust annavad nad 39%. 252) Piimakarjakasvatuses on kujunenud duaalne struktuur: 253) 75% piimakarjaga majapidamistest on 5% karjast 254) 76% piimakarjast on 6% majapidamistes 255) Eestis on 8 ettevõtet, kus on üle 1000 piimalehma. 256) 257) FADN piimatootjate piima omahind 258) 2008 4,49kr/kg 259) 2009 3,72kr/kg
6,0 tuhat lihalehma. Ülejäänud 39,9 tuhat moodustasid noor- ja nuumloomad. Kõige enam oli veiseid Järvamaal 33,4 tuh, järgnesid Lääne-Virumaa 31,4 tuh ja Pärnumaa 25,9 tuh veisega . Piimatootmine koondub jätkuvalt suurtootjate majapidamistesse , kus üldjuhul on tootmise efektiivsus kõrgem kui väiketootmises. Kuigi piimatootjatest 86%-l on väikesed karjad (1-9 lehma), kuulub siiski neile vaid 11% kogu piimalehmade arvust. 46% piimalehmadest on 300 ja enama lehmaga karjades. 8 VEISEKASVATUS 31. märtsil lõppenud 2006/2007 kvoodiaastal tarnisid Eesti piimatootjad kokkuostjatele ja turustasid otse lõpptarbijale 600,4 tuh t piima ning täitsid Eestile eraldatud piimakvoodist 93%. Eestile kinnitatud kvoot oli 646,4 tuh t sellest tarnekvoot 633,4 tuh t ja otseturustus kvoot 12,9 tuh t. Tarnekvooti täideti 593,0
piiramatu import, liha ületootmine maailmaturul ning viimaste aastate madalad kokkuostuhinnad siseturul. Eestis on aastakümneid toodetud liha kogutoodangust ligi 55% sealiha, 30-35% veiseliha. Sealiha moodustas 2004 aastal lihatoodangust 57%, osatähtsuselt järgnevad võrdse 21%-ga linnu-ja veiseliha ning lamba- ja kitseliha 1%. Veiseliha. Taasiseseisvumisperioodi algaastatel toodeti Eestis veiseliha põhiliselt praagitud piimalehmadest ja noorpullide üleskasvatamisest. Viimastel aastatel on Eestis taas hoogustunud lihatõugu veiste kasvatus. 2000 a. loodi Lihaveisekasvatajate Selts ning alates 2001.aastast tehakse lihatõugu veiste jõudluskontrolli. Enamlevinud tõugudeks on hereford, limusiin ja aberdiin-angus. Madalad veiseliha kokkuostuhinad ja realiseerimisvõimaluste puudumine on tingitud tootjate vähese huvi veiste nuumamise vastu
annaabi.ee 
