Ehitise analüüs
hoopis ristikujuline
Aastal 1453, kui Konstantinoopol langes türklaste kätte, lisati veel neli minaretti. Minaretid
mõjutavad üsna tugevasti massiivse kiriku välisilmet.
Tugipiilarid ja teised tugielemendid võeti kasutusele peale 557. aasta maavärinat, et
kindlustada ehitist ja parandada selle karkassis tekkinud nihked
Põhja ja lõunakülje kandvate silluskaarte otstesse on paigutatud tugitornid mille mass võtab
kaarte kaudu vastu peakupli külgsurve.
Piilartornid ehitati kivi- mitte tellismüüritisest, mis vajas aga täistugevuse saavutamiseks
üpris pikka tahenemisaega. Looduskivi kasutamine ehituse varajastes järkudes võimaldas
müüritööde käiku oluliselt kiirendada.
Hoone sisekujunduse ehk interjööri veelgi suurema ruumi saamiseks liitsid arhitektid kaks
põhimõtteliselt erinevat ehitisetüüpi – basiilika ja tsentraalehitise – kuppelbasiilikaks. Kiriku
77 meetri pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga
annaabi.ee 
