nukleotiidide järjestust, vaid kopeeritud DNA lõikude pikkusi Selleks kasutatakse elektroforeesi DNA analüüs Kuna aga multipleks-PCR-i kaudu paljundatud DNA fragmendid on siiski küllalt lähedase pikkusega, kasutatakse nende täiendavaks eristamiseks fluorestseeruvaid värve, mis on ühendatud reaktsiooni läbiviimiseks kasutatavate praimeritega Kõik algselt matriitsilt kopeeritud DNA-lõigud muutuvad värviliseks ning visualiseeritakse värviliste piikidena elektroferogrammidel DNA analüüs Viimane etapp seisneb tulemuste interpereteerimises ja proovidest saadud DNA profiilide võrdlemises Kui proovidest saadud DNA profiilid on erinevad, siis ei saa need proovid pärineda samast allikast, st samalt inimeselt Kui DNA profiilid on samad, siis võib tegemist olla samalt inimeselt pärinevate proovidega DNA võrdlemise näide
Rahuolekus liibuvad ogad vastu kala nahka, seevastu ohu või ärrituse korral sünnivad kala kehaga ulatuslikud muutused. Kala pumpab tahtlikult, oma lihaste abil kõhunaha all paiknevasse söögitoru kotjasse umbjätkesse ohtralt vett, ta mõõtmed suurenevad kiiresti ja varsti meenutab uimeline pigem suurt kera. Muide – veest välja võetud kerakalalane ahmib endasse hoopis õhku ja paisub samuti nagu täispumbatud pall. Kerastunud olekus tõusevad ka nahka katvad ogad piikidena esile, keha mõõtmed suurenevad ning vaenlased jäävad ründamise asemel kõhklevale seisukohale. Ka alles paisuvat kerakala on ohtlik neelata, sest suutäis võib kiskjale neelu kinni jääda või seedekulgla rebestada. Kerakala ei tapa küll suur kiskjaid nagu haid, kuid võivad tappa inimesi. Õhu ahmimisel on omad miinused. Uuesti vette sattununa ulbib kala mõnda 5
kohta. Sõltub osakeste diameetrist. L- kolonni pikkus (mm): L H= N Teoreetiliste taldrikute arv ehk efektiivsus (N) - kolonni lahutamise efektiivsus. Mida suurem arv, seda kitsamad piigid. Sõltub kolonni pikkusest, statsionaarse faasi osakeste suurusest ja eluendi voo kiirusest: 2 tR N=5,54 ( ) W 0,5 Lahutuvus ehk resolutsioon (RS) - mida parem resolutsioon, seda parem lahutuvus, mis kajastub kitsamate piikidena ja suuremate vahedega ainete retensiooniaegades. Kui RS = 0 elueeruvad ained koos, ainete täielikuks lahutumiseks peab RS olema vähemalt 1,5-2. Tavaliselt on piigi laiust poolkõrgusel palju kergem mõõta kui piigi aluse laiust. Sellisel juhul näeb lahutuvuse valem välja järgmine, kus w0.5,1 and w0.5,2 on piigi laiused poolkõrgusel: (t m2−t m 1) RS =1,18 (W 1 + W 1 ) ;1 ;2 2 2
temperatuuristabiilsed. · Puudused: o vajadus kasutada kõrget rõhku o aparatuur kapriisne Proov süstitakse sisesti ehk injektori kaudu kromatograafilisse süsteemi, ning viiakse eluendivoolus analüütilisse kolonni. Kolonnis toimub segu komponentide lahutamine. Seejärel liigub analüüt läbi detektori, kus mõõdetakse analüüdi poolt tekitatav signaal ja digitaliseeritakse see. Tulemusi näeme arvutiekraanil piikidena, mille pindala alusel arvutatakse analüüdi kontsentratsioon. Liikuvaks faasiks on (erinevalt gaaskromatograafias kasutatavast gaasist) vedelik, mida nimetatakse eluendiks. Olenevalt analüütide omadustest, kasutatakse vedelikkromatograafias erinevaid detektoreid Detektorid: · UVVIS ( ultravioleti või nähtava valguse), · elektrokeemiline, · massspektromeetriline, · konduktomeetriline, · RI, · Fluorestsents http://www.ttk
lülitakse ahela sisse süntees lõpeb. Igasse reaktsiooni pannakse erinevat ddNTP (ddATP, ddCTP, ddGTP, ddTTP). Siis saadud fragmendid kantakse geeli peale ja teostatakse elktroforeesi, saadakse ,,sekveneerimise treppi", mille abil võib määrata nukleotiidset järjestust. Praegu see protsess on automaatne, mis toimub spetsiaalses masinas, kasutades fluorestsentsi värvust ja detektorit. Arvuti ise loeb järjestuse ära, visualiseerides neid piikidena, iga piik vastutab oma nukleotiidile. Mõnikord kasutatakse dGTP analoogid, kuna need on lihtsama struktuuriga.
79. Mis on kromatogramm ja kuidas saab leida aine hulka kromatogrammilt? Kromatogramm on kromatograafi registreerimisseadme väljund graafiliselt paberil või numbrilisel kujul ja näitab kromatograafiliselt lahutatud komponentide suhtelist sisaldust proovis. Kromatograafilise kolonni väljundis registreeritakse detektori signaal. See signaal töödeldakse registraatoris ja tulemus esitatakse tavaliselt komponentide kontsentratsiooni ajalisele muutusele vastavate kolmnurgasarnaste piikidena (dc/dt). Ainete piikide vahel on liikuva faasi tsoonid. Piigi asukoht kromatogrammil näitab aine kolonnist väljumise aega ja piigi suurus näitab, kui palju komponenti proovis on. Teatud lisaanalüüsidega on võimalik kromatograafiat kasutada analüüsitava proovi kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise määramiseks. Näiteks võib aineid kindlaks teha (identifitseerida) suhteliste väljumisaegade (retentsiooniaeg) põhjal, kui neid võrrelda teadaolevate ainete andmetega.
86. Mis on kromatogramm ja kuidas saab leida aine hulka kromatogrammilt? Kromatogramm on kromatograafi registreerimisseadme väljund graafiliselt paberil või numbrilisel kujul ja näitab kromatograafiliselt lahutatud komponentide suhtelist sisaldust proovis. Kromatograafilise kolonni väljundis registreeritakse detektori signaal. See signaal töödeldakse registraatoris ja tulemus esitatakse tavaliselt komponentide kontsentratsiooni ajalisele muutusele vastavate kolmnurgasarnaste piikidena (dc/dt). Ainete piikide vahel on liikuva faasi tsoonid. Piigi asukoht kromatogrammil näitab aine kolonnist väljumise aega ja piigi suurus näitab, kui palju komponenti proovis on. Teatud lisaanalüüsidega on võimalik kromatograafiat kasutada analüüsitava proovi kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise määramiseks. Näiteks võib aineid kindlaks teha (identifitseerida) suhteliste väljumisaegade (retentsiooniaeg) põhjal, kui neid võrrelda teadaolevate ainete andmetega.
annaabi.ee 
