aega, mil teda kasutati eelkõige religioossetel eesmärkidel. Esimesed suitsetajad on piipu tõmbavad Maia preestrid. 1492.a. avastas Columbus piipu suitsetavad indiaanlased. Suitsetamine on peaaegu sama vana kui tule kasutamine. Seega umbes 150 000 aastat. Kiviaja inimesed õppisid tundma tule kasutusvõimalusi ja märkasid, et mõnede taimede põletamisel tekkiv suits avaldab neile erilist mõju. Kui Euroopa lääneosas oli tubakas ja piibusuitsetamise komme levinud juba 16. sajandi keskel, siis peale Kolmekümneaastast sõda sai tubakas sõdurite, kaupmeeste, üliõpilaste ja meremeeste vahendusel tuntuks terves Euroopas. Umbes sellel ajal jõudis tubakasuitsetamise komme ka Eestisse. Tubakasuitsus olevad keemilised ühendid on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus sisalduvad: vähki tekitavad ained sõltuvust tekitavad ained valgeveresust tekitavad ained pärilikke muutuseid põhjustavad ained radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv
aru, et õigus ei pruugi alati õiglus olla. Esimest korda kasutas Andres valetamist ja pettust selleks, et Pearut kohtus võita, kui ta Pearule esialgu ei tahtnud öelda, kuidas magav Pearu sai oma vankriga Andrese rukkipõllule sõita. Sauna-Madis ütleb:,,Elame siin nagu kärbsed sitahuniku otsas." Need kaks kärbest ongi Andres ja Pearu, kes tahavad teinteisest ülekõige erineda, aga palju ühel kärbsel ikka teisest erineda annab? Kahe mehe sarnasust näitab hästi ka nende piibusuitsetamise kirjeldus, ainsaks vaheks on see, et üks hõõrus sülje laiali jalaga, teine mitte. Soov kõigest hingest erineda sarnastab rohkem kui soov sarnaneda. Erinemissoov väljendub aga teineteise iga hinna eest ületrumpamises. Teist üle trumbata saab aga vaid ühistes väärtushinnangutes, mida mõlemad jagavad. Autor ise on öelnud: "Troonil oskab iga teine istuda, aga mängida kojanarri, selleks on aru vaja." Raamatuski on ta toonud välja kaks vastandit Andrese ja Pearu näol
tubakaga. Nicot tutvustas seda ka prantsuse kuninganna Katariina de Medicile. Too leidis tubakast abi oma krooniliste peavalude vastu. Ka euroopa teistesse õukondadesse levis tubakas kõigepealt arstirohu ja nuusktubakana. Algul suitsetati mitmesuguseid eeterlikke õlisid sisaldavaid taimi, nt lavendlit ja paiselehte. Rootsi loodusteadlane K. von Linne andis tubakataimele Nicot auks nime "Nicotiana tabacum". Inglismaal muutus suitsetamine kiiresti populaarseks ka kõrgkihi hulgas. Üheks piibusuitsetamise kombe õukonda toojaks oli ka inglise mereimpeeriumi looja ja tubakakasvataja sir Walter Raleigh. Soovitati Londonisse saabujail käia St. Pauli katedraalis meistrite käe all piibusuitsetamise kunsti õppimas. Korralik dzentelmen pidi oskama puhuda nii suurenevaid kui kahanevaid rõngaid ja puhuda välja suitsu nina kaudu. Umbes 16.Sajandil jõudis piip ja tubakasuitsetamise komme ka Eestisse. Talupojad hakkasid varakult ise tubakat kasvatama. Kasvatati peaasjalikult kanget
kuni teadvuse kaotuseni. Sellest taimest peavad nad suurt lugu, istutades teda oma aedadesse ning põldudele.” (Turunen, M., Suuri Piippukirja). (1) Suitsetamine on ilmselt peaaegu sama vana kui tule kasutamine. Seega umbes 150 000 aastat. Kiviaja inimesed õppisid tundma tule imelisi kasutusvõimalusi ja märkasid, et mõnede taimede põletamisel tekkiv suits avaldab neile erilist mõju. (1) Kui Euroopa lääneosas oli tubakas ja piibusuitsetamise komme levinud juba 16. sajandi keskel, siis peale Kolmekümneaastast sõda (1618-1648) sai tubakas sõdurite, kaupmeeste, üliõpilaste ja meremeeste vahendusel tuntuks terves Euroopas. Umbes sellel ajal jõudis piip ja tubakasuitsetamise komme ka Eestisse. Eesti talupojad hakkasid varakult ise tubakat kasvatama. Osteti üksnes ninatubakat. Kasvatati peaasjalikult kanget mahorka (Nicotiana Rustica) ja Virgiinia ehk Türgi (Nicotiana tabacum) tubakat, mille lehed andsid suitsetades
(lk 15). Nood kaks kärbest, Pearu ja Andres tahavad üksteisest kõigest hingest erineda. Aga palju ühel kärbsel ikka teisest erineda annab? Kärbeste individuaalsuse mõistmiseni on inimkonnal veel pikk tee käia. Sitahunnik on kärbestest ja nende tundeelust hoolimata ikka üks ja seesama. Neidsamu sõnu, ,,istume siin nagu kaks kärbest sitahunniku otsas", pruugib märksa hiljem ka Pearu ise (lk 170). Kahe mehe sarnasust vahendab hästi ka nende piibusuitsetamise kirjeldus (lk 38), ainsaks vaheks see, et üks hõõrus jalaga sülje laiali, teine mitte. Soov kõigest hingest erineda sarnastab enam kui soov sarnaneda. Erinemissoov väljendub teineteise iga hinna eest ületrumpamises. Teist üle trumbata saab aga vaid ühistes väärtushinnangutes, mida mõlemad jagavad. Stabiilne ühiskond saabub siis, kui enamik inimesi ühe ja sellesama püüdmise peal väljas on ning sellesama püüdmises samaaegselt igati erineda soovivad. See loob
annaabi.ee 
