osana kiriklikust jumalateenistusest. 12.sajandil etendused laienesid just publikupoolse huvi tõttu.Neid hakati korraldama kiriku ees või linnaplatsil.Ladina keelelt mindi üle rahvuskeelele.Vaimulike asemel hakkasid näitlema linnakodanikud, eriti käsitöölised.Etendusi korraldati enamasti usupühade ajal. 14.-15-sajandil muutus draama järjest ilmalikumaks.Näitemäng muutus vähehaaval rahvalikuks lõbustuseks. Liigid. 1. Müsteeriumid olid piiblilugudele kirjutatud näidendid.Vanim säilinud müsteerium on "Aadama mäng."(12.saj.keskpaik).Kujutab Aadama ja Eeva pattulangemist.Üksikute episoodide ühendamisel tekkisid 15. saj Prantsusmaal tsüklilised müsteeriumid.Neist varaseim "Vana Testamendi müsteerium." 2. Miraaklid.Teemaks apostlite ja jumalaema imeteod.Neisse põimiti ajaloolisi legende, kasutati rüütliromaanide seiklusi ja fantaasiat.. 3. Moralitee.Õpetlik näidend allegooriliste tegelastega.
jutustatud lugudele, mille päritolu jäänud talle teadmatuks. Haridustee Nupukas Oskar õppis kodus nagu iseenesest rehkendama, samuti lugema. Tähtede õppimisel oli tal juhiks ema, kes oli kolm talve käinud Änküla koolis. Kuueaastasena oskas Luts juba lugeda näppusattuvaid raamatuid ja ajalehti. Et poisi südamesoovile vastu tulla, panid vanemad ta seitsmendal eluaastal Änküla kooli. Tollal oli külakoolis raskuspunkt langetatud usuõpetusele - katekismusele, piiblilugudele ja kirikulauludele. Nende tuupimiseks pühendati suurem osa tunde. Riigivalitsuse nõudel jagati õpilastele ka algteadmisi vene keeles. Igatahes ei valmistanud õpingud Lutsule mingeid raskusi, ehkki ta oli kaasõpilasist 3-6 aasta võrra noorem. Ta kuulunud edasipüüdlikumate õpilaste hulka. Külakooli õpilaste teadmisi ei hinnanud mitte koolmeister, vaid kohalik pastor Burchard Georg Sielmann, kes igal kevadel ilmus köster Nieländeri saatel kooli katsuma
neis zanrites mõtlevad ja elavad. Müüt on (a) religioosse pärimuse liik, mis seletab muistse inimese mõtlemise baasil maailma tekkimist, kulgemist ja saatust teaduseväline maailmaseletus; (b) religiooni ühe komponendina riituse loomulik kaaslane püha sõna püha toimingu juures; (c) mingil ajal ühiskonnas levinud käibetõde. Eristatakse mitut liiki tekke-, päritolu- ja saatusemüüte. Legend on üks müüdi alaliike rahvapärimuse osa, mis rajaneb piiblilugudele. Mütoloogia on (a) kindlate müütide kogum; (b) teadus müütidest ja nende algupärast. Religiooni ja maagia vahekord Religioon on müütide ja riituste kompleks, mida seob usk üleloomulikku väesse, millest tuntakse end sõltuvat. Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm, kitsamas mõttes aga 6 konkreetse inimrühma religioosne süsteem. Rahvausund on konkreetse religiooni
annaabi.ee 
