(Selle poolest erineb Eesti huvitaval kombel Lääne-Euroopast, kus nõidumine oli valdavalt naiste "ala"). Eesti nõia kuritegu seisnes enamasti kaasinimeste kahjustamises nõidumise läbi, kõige sagedamini mürgitamisega nõiutud õlu abil. Väidetavate nõiduseohvrite hulgas oli ka kõrgemat päritolu inimesi. Järk-järgult levis Saksamaalt Eesti- ja Liivimaale 17. sajandi lõpul kujunenud luterlik usuvool pietism (lad. pietas `vagadus'), mis taotles usu sügavamat tunnetamist piiblilugemise kaasabil saavutatava isikliku usuelamuse kaudu. Luterlik Rootsi riik püüdis pietismi levikut kõigiti takistada, näiteks vallandades ametist ja saates maalt välja uue vooluga kaasaläinud pastoreid ja ülikooli professoreid. Rootsi alamatel keelati õppimaasumine pietismi tähtsama keskuse Halle ülikoolis. Usuliikumise levikule piiri panna Rootsi võimudel ometi ei õnnestunud ning Eesti ala vallutamine Vene tsaaririigi poolt 18. sajandi alguses andis sellele uue hoo.
Aastatel 1524-1526 toimus Saksa talupoegade sõda, talupoegade ja vürstide vahel. Selle käigus huukus u 100 000 talupoega. Saksamaal jaguneti kahte leeri. 1555. aastal sõlmiti kahe poole vahel Augsburgi usurahu. Mõlemale leerile tagati võrdsed õigused. 3.Võrdle Zwingli ja Calvini õpetust ja tegevust Sveitsis! Zwingli tahtis, et pöördutaks tagasi algkristliku lihtsuse juurde. Kirikutest viidi välja pühapildid, jumalateenistus asendati piiblilugemise ja jutlusega. Võitles ägedalt ilmalike uuenduste eest. Talle ei meeldinud kiriku suured maavaldused. 1531. aastal puhkes Sveitsis katoliiklaste ja reformitud kiriku pooldajate vahel sõda. Calvin tema õpetuse aluseks oli arusaam jumalikust ettemääratusest: Jumal olevat määranud ühed inimesesd õndsaks saama ja teised hukatusse. Välja valitust vaadati majandusliku seisu pealt. Ta nõudis inimestelt töökust ja lihtsaid eluviise. 4.Iseloomusta anglikaani kiriku kujunemist Inglismaal
veelgi lõhestatum kui enne. Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon 1. Kelvinismi kujunemine Sveitsis a) Sveitsi Liit: · Habsburgide võimu lat vabaks võidelnud konföderatsioon 13 omavalitsuslikust kantonist. b) Ulrich Zwingli usupuhastus Zürichis: · 1523 kuulutas linnavõimude toel välja sõltumatuse paavstist. · Taotles algkristlikku lihtsust pidulik jumalateenistus asendati igahommikuse piiblilugemise ja jutlusega. · Kirikutest viidi välja pühapildid. · Hukkus kohalike katoliiklaste ja protestantide vahelises lahingus. c) Johann Calvin: · Põgenes protestantlike vaadete pärast Prantsusmaalt Sveitsi. · Arendas edasi Zwingli õpetust, avaldades 1536 a. raamatu "Ristiusu õpetus". · Õpetus predestinatsioonist e. jumalikust ettemääratusest ühed saavad õndsaks ja lähevad taevasse, teised on määratud hukatusse ja lähevad
Karmi kirikukorralduse ignoreerijaid võis tabada koguni hukkamine. Anabaptistid ja Münsteri kommuun Kolme protestantliku põhivoolu luterlus, kalvinism, anglikaani kirik kõrvale kujunes hulgaliselt kõikvõimalikke teisi usuvoole. Ühe sellise liikumise moodustasid täiskasvanute teistkordse ristimise nõudlejad (anabaptistid, taasristijad). Nende teenistused piirdusid piiblilugemise ja armulauaga. Nad keeldusid relvakandmisest ja avalikest ametitest. Anabaptistide tähetund saabus veebruaris 1534 võimu kehtestamisega Münsteris. Linn kuulutati Uueks Jeruusalemmaks. Kaotati raha, kõik võlad kustutati, elanike käes olev kuld ja hõbe konfiskeeriti. Anabaptistide veendumuste kohaselt kehtestati kõigile teistkordne ristimissund
Saksa ordust moodusub Breisimaa hertsogkong- esimene luterlik riik Euroopas. Kuramma hertsogkong- sekulariseerunud luterlik hertsogkond Anabaptistid ja Münsteri kommuun. Kolme protestantliku põhivoolu – luterlus, kalvinism, anglikaani kirik – kõrvale kujunes hulgaliselt kõikvõimalikke teisi usuvoole. Ühe sellise liikumise moodustasid täiskasvanute teistkordse ristimise nõudlejad (anabaptistid, taasristijad). Nende teenistused piirdusid piiblilugemise ja armulauaga. Nad keeldusid relvakandmisest ja avalikest ametitest. Linn kuulutati Uueks Jeruusalemmaks. Kaotati raha, kõik võlad kustutati, elanike käes olev kuld ja hõbe konfiskeeriti. Anabaptistide veendumuste kohaselt kehtestati kõigile teistkordne ristimissund. Naistel keelati vallaliseks jääda, mis tähendas polügaamia kehtestamist. Anabaptistid jäid võimule enam kui aastaks. Juunis 1535 põletasid jumalariigi viimased kaitsjad endid Münsteri peakirikus.
Sveitsis sai reformatsiooniliikumine alguse 1522. aasta paastuaegsest provokatiivsest vorstisöömisest Zürichi trükkali Christoph Froschhaueri juures, millel osales ka Sveitsi reformatsiooni juhtfiguure, evangeelne jutlustaja Ulrich Zwingli (14841531). Järgmisel aastal kuulutas Zwingli linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linna magistraadile, kiriku maavaldus sekulariseeriti. Kaotati paastumise ja tsölibaadi nõue. Katoliku missa asendati piiblilugemise ja jutlusega, mida võisid pidada ka ilmalikud isikud. Pühakute luud maeti maha. Nii nagu luterlased, nõudsid ka Zwingli toetajad ilmalikele armulaual veini jagamist. Kuigi Zwingli ja Lutheri õpetuses oli palju ühiseid jooni, olid nad eri seisukohtadel armulaualeiva tõlgendamise küsimustes, põhjustades nn armulauatüli. 1529. aastal kohtusid Luther ja Zwingli Marburgis (Marburger Religionsgespräch), kuid üksmeelele ei jõudnud. Lutheri meelest
Nurjus Karl V püüe Saksa riike tugevamini liita ja Saksamaa oli nüüd veelgi lõhestatum kui enne. Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Kelvinismi kujunemine Sveitsis Sveitsi Liit: Habsburgide võimu lat vabaks võidelnud konföderatsioon 13 omavalitsuslikust kantonist. Ulrich Zwingli usupuhastus Zürichis: 1523 kuulutas linnavõimude toel välja sõltumatuse paavstist. Taotles algkristlikku lihtsust pidulik jumalateenistus asendati igahommikuse piiblilugemise ja jutlusega. Kirikutest viidi välja pühapildid. Hukkus kohalike katoliiklaste ja protestantide vahelises lahingus. Johann Calvin: Põgenes protestantlike vaadete pärast Prantsusmaalt Sveitsi. Arendas edasi Zwingli õpetust, avaldades 1536 a. raamatu "Ristiusu õpetus". Õpetus predestinatsioonist e. jumalikust ettemääratusest ühed saavad õndsaks ja lähevad taevasse, teised on määratud hukatusse ja lähevad põrgusse.
Nurjus Karl V püüe Saksa riike tugevamini liita ja Saksamaa oli nüüd veelgi lõhestatum kui enne. Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Kelvinismi kujunemine Sveitsis Sveitsi Liit: Habsburgide võimu lat vabaks võidelnud konföderatsioon 13 omavalitsuslikust kantonist. Ulrich Zwingli usupuhastus Zürichis: 1523 kuulutas linnavõimude toel välja sõltumatuse paavstist. Taotles algkristlikku lihtsust pidulik jumalateenistus asendati igahommikuse piiblilugemise ja jutlusega. Kirikutest viidi välja pühapildid. Hukkus kohalike katoliiklaste ja protestantide vahelises lahingus. Johann Calvin: Põgenes protestantlike vaadete pärast Prantsusmaalt Sveitsi. Arendas edasi Zwingli õpetust, avaldades 1536 a. raamatu "Ristiusu õpetus". Õpetus predestinatsioonist e. jumalikust ettemääratusest ühed saavad õndsaks ja lähevad taevasse, teised on määratud hukatusse ja lähevad põrgusse.
Nurjus Karl V püüe Saksa riike tugevamini liita ja Saksamaa oli nüüd veelgi lõhestatum kui enne. Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Kelvinismi kujunemine Šveitsis Šveitsi Liit: Habsburgide võimu lat vabaks võidelnud konföderatsioon 13 omavalitsuslikust kantonist. Ulrich Zwingli usupuhastus Zürichis: 1523 kuulutas linnavõimude toel välja sõltumatuse paavstist. Taotles algkristlikku lihtsust – pidulik jumalateenistus asendati igahommikuse piiblilugemise ja jutlusega. Kirikutest viidi välja pühapildid. Hukkus kohalike katoliiklaste ja protestantide vahelises lahingus. Johann Calvin: Põgenes protestantlike vaadete pärast Prantsusmaalt Šveitsi. Arendas edasi Zwingli õpetust, avaldades 1536 a. raamatu “Ristiusu õpetus”. Õpetus predestinatsioonist e. jumalikust ettemääratusest – ühed saavad õndsaks ja lähevad taevasse, teised on määratud hukatusse ja lähevad põrgusse.
annaabi.ee 
