Kraniomeetria enne Darwinit ja Broca ajal
liiki, mis igaüks loodi oma loomiskeskuses. (Gould, 2001).
Gould arvab aga, et Agassiz tõmmati polügenismi poole siiski sellepärast, et Ameerikas
puutus ta kokku mustanahalistega ja tema polügenistidest kolleegid ilmselt veensid mehel üle
minna ühelt uskumuselt teisele. (Gould, 2001).
Raamatu autor kirjeldab Agassize argumente polügenismist. Polügenismi teooria ei kujuta
endast rünnakut inimkonna ühtsuse piiblidoktriini vastu. Inimesi seob ühine vormiline
struktuur ja solidaarsustunne, kuigi rassid loodi eri liikidena. Piibel ei maini mustsete aegade
inimestele tundmatuid maailmajagusid; lugu Aadamast viitab üksnes kaukaasia rassi
päritolule. (Gould, 2001).
Agassiz ei hoidnud ennast tagasi, kui oli vaja välja tuua põhjuseid, miks mustad on
alaväärtuslikumad ning eriti oli tema hirm segaabielude tekkimise näol. Veel peab ta