" Tuleks lausestuse ja sõnade järjekorra üle rohkem mõelda.Kuid kahjuks, tunnen ma kirjandit kirjutades sageli, et ei suuda oma mõtteid lausetesse panna. ° Sõnavara ja stiil. ,,Peale" ja ,,pärast" tähenduse sassi ajamine on üks sagedam stiiliviga (NB: peale selle pärast tundi). Kindlasti ka sõna ,,taoline" kasutamine. Teksti sõnastus on mul konarlik ja kohati raskesti mõistetav. Ja sõnavara on küllaltki piiaratud, võiks rohkem kasutada võõrsõnu. ° Asesõnade paljusus. Seda, selline, selliseid, sellele jne need sõnadest peaksin hoiduma. Laused jäävad arusaamatuks, kui liigselt asesõnu kasutada. Näiteks üks minu lause: ,,Oidipus juba ise aimas ka seda, aga lihtsalt ei tahtnud seda endale tunnistada." Mida Oidipus ise aimas ja mida ei tahtnud ta endale tunnistada? Sellised kohti peaksin edaspidi vältima.
1.Avatud/suletud liigutusvilumus Selle liigutusvilumuste klassifikatsiooni aluseks on väliskeskkonna tingimuste iseloom liigutuste sooritamisel. Avatud liigutusvilumused on sellised, mille puhul liigutuste sooritamisel on väliskeskkonna tingimused muutuvad ja etteaimatavad Suletud liigutusvilumuste korral on liigutuste sooritamise tingimused aga stabiilsed ja sooritatava tegevuse iseloom on üldjoontes ette teada. 2. Lühiajaline mälu kestvus- mitu ühikut- LM on mahult küllaltki piiaratud, olles võimeline keskmiselt säilitama 7±2 ühikut informatsiooni. 3.sensoorsest mälust informatisoon kuhu edasi? a)tajuprotsessid+ b) mäluprotsessid?- SM-u sisenenud informatsioon valitakse välja selektiivse tähelepanu kaudu ning suunatakse edasi lühiajalisse e töömällu. 5.osavusiga ? 6.pööratud Uprintsiip - Psüühilise pinge seost liigutuste sooritamise tulemuslikkusega väljendatakse pööratud U-printsiibiga, mille kohaselt
Nõuti veel merebaas loomist Rohukülla ning maaüksuste paigutamist ja lennuväljade ehitamist Eesti mandriossa. Kompromissina sai Venemaa õiguse rajada täiendavad baasid Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale ning varulennuväljad Kehtnasse ja Kuusikule. 12 okt saabusid Tallinna sadamasse kolm Vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss Eestisse algas 18 okt. Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende liikumisvõimalused olid piiaratud ning suhtlemine eestlastega pea olematu. Tõisiseid raskusi põhjustas Punaarmee saabumine neile inimestele, kelle elukoht jäi rajatavate baaside maa-alale ja kes olid sunnitud oma kodud maha jätma. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti pärast baaside lepingu allakirjutamist Nõukogude Liidu protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Eesti välispoliitilist olukorda komplitseeris Talvesõda. Valitsus püüdis jätkuvalt säilitada ranget
annaabi.ee 
