2. Millal ja kuidas algas ajalugu? Umbes 5500a taasi, mis ajast on teada vanimad ametlikut dateeritud savitahvel (Sumeri kiilkiri). 3. Püüa arutleda koos näidetena, kuidas tuli inimene maale. (eelkäijaid maal? lühi iseloomustus?) Inimene arenes pikka aega välja ahvist. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS - u 35milj a tagasi. Homonoidsed liigid elanud vähemalt 4milj a. homo habilis (osav inimene) oskas kasutada pihukirvest. homo erectus (sirge inimene) u 1,5milj a tagasi, oskas teha tuld, kasutada pihukirvest. homo sapiens neanderthalesis (neandertaallane) 0,5milj a tagasi, inimesega sarnane, intelligentne. Segunes homo sapiensiga. Valdasid kõnet, oskasid veidi rääkida. homo sapiens ja homo sapiens sapiens (arenenud ja mõtlev inimene) u 5milj - 250 000 a tagasi. 4. Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis? (Kunda; Kammkeraamika; Vene kirves)
ehkosavinimene, kes oskas valmistada lihtsaid kivist tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalseid umbes rusika-suurusi kive). Osavinimese saabumisega algas eelajalooline aeg (muinasaeg/ürgaeg). Inimese kujunemisliin jätkus Homo erectuste ehk sirginimestena (2 mln aastat tagasi), kelle jäänuseid on leitud lisaks Aafrikale ka Euroopast ja Aasiast. Sirginimesed käisid juba enam-vähem sirgelt, neil oli osavinimesest suurem ajumaht, nad kasutasid pihukirvest ning arvatavasti võtsid just nemad kasutusele tule. Sirginimesed elasid koobastes ja okstest onnides. Umbes 700 000 600 000 aastat tagasi kujunes Euroopas Homo erectuse otsese järglasenaHeidelbergi inimene, kes polnud enam raipesööja, vaid suuri loomi küttiv jahimees, kes oskas valmistada ka keerukalt töödeldud tööriistu. Seejärel (u 250 000 a. tagasi) hakkasid Euroopas Heidelbergi inimestest välja
3) Homo habilis (osavinimene) TOTEMISM- usk, kus inimese eelkäijaks peetakse mõnda looma Toitus surnud loomadest, hiljem hakkas küttima 4) Homo erectus (sirginimene) 2-3 milj. aastat tagasi 4. Mis piirkondades ja miks kujunesid varajased tsivilisatsioonid? Tume ja sile nahk, pikem ja sihvakam, esiletungiv nina. Kasutas Alates 3000 eKr. Kujunesid suurte jõgede ääres: pihukirvest, oli lihasööja, elas koopas/onnis, oli uudishimulik. 1) Mesopotaamia Eufrati ja Tigrise ääres, 5) Neandertallane (Neandertali org Saksamaal) 250 000 a tagasi 2) Egiptus Niiluse ääres. Avastati viljakad pinnased ja sai hakata Meesterahvad 64kg, 170cm pikad. Naisterahvad 50kg, 160 cm. seal põldu harima. Matavad surnuid. 3) India Induse ja Gangese jõgede ääres (2000 eKr)
renenud22 Marxi teoreetiline panus seisneb selles, et kindla tootluse juures on või- malik vaid kindlad tootmissuhted. Kui nad avastatakse valel ajal, ei hakka nad tööle. Näiteks kui ameeriklased avastasid arengumaadesse vilja lootuses seal näljahäda leevendada, olid lõpuks vilja jagajaiks ikkagi kohalikud üli- kud. Nad läksid rikkamaks ning vaestele ikka alati ei antud. Antiikmaailmas 21 On ju ikka vahe, kas millegi tootmiseks kasutatakse pihukirvest või mootorsaagi. . . prae- gugi ei saa igale töötajale igat tööriista kätte anda, sest need on liiga täpsed. Nende kasuta- miseks peab kaine olema. . . (EL) 22 Tegelikult on see ikka vaieldav, pigem tekib küsimus, kas selline määratlus on üldse mõistlik. . . (M) 20 PEATÜKK 1. AJALOO MÕISTE oli odavam eksportida käsitöölist kui tema toodangut. Sama arutlusskeem võiks olla rakendatav ka teiste teooriate korral
Töötlemisel muutus ka killu kuju ning nii saadi üheks või teiseks otstarbeks sobilik tööriist. Eristatakse kahte Moustier kultuurile iseloomulikku kildterariista. Neist esimeseks oli teritatud tipuga kolmnurgakujuline teravik. Teine oli kas kolmnurkne või ovaalne ning sellel oli teravaks retuseeritud üks serv ning niimoodi saadud kaapimiseks sobiv ese, kaabits. Lisaks kasutati ka mitmesuguseid juhusliku vormiga kilde, millega lõigati, puuriti ja torgiti. Harva kasutati ka pihukirvest. Neandertallased oskasid teha ka mitmest osast koosnevaid tööriistu. Moustier kultuuri ajast on teada hoonepõhju. Toonased mammutikütid kasutasid ka oma hoonete juures neid materjale, mida nad jahil said, st mammutiluid ja nahku. Majaseina alumises osas kasutati ära mammutilõualuid: mis pandi üksteise külge ja kaevati maasse. Sellist püsivat tehnikat kasutati enamiku mammutiküttide juures. Pealt kaeti selline hoone mammutinahkadega.
annaabi.ee 
