Eestis olles mõistab ta glamuurse Prantsusmaa ja „külma“ ning „halli“ Eesti erinevust 2009 "Paradiis" – Teos räägib intiimse loo ühest kohast kaugel Hiiumaa lääneservas, nimelt Kõpu poolsaarel asuvast Kaleste külast. Aeg – põhiliselt 1980. aastate lõpp. See aeg ja see koht jõuavad meieni kirjadena autorilt. Realistlikus, aga samas piibellik-müütilises laadis jutustavad need pihtimuslikud kirjad korraga autori enda, ühe küla ja seal elanud inimeste lugu. 2012 "Mandala" - Romaani keskmes on Kirjanik/Metsavaht, kes asub elama nn Kollasesse majja – mõisa kõrvalhoonesse, kus ta seltsilisteks on kaks kassi ning hiljem siirdub elama saarele üksikusse nn Kärbse majja. Üksildase peategelase ja tema kasside kaudu avaneb mõtisklus minevikust, olnust, mida kannab romaani läbiv väljend "on, nagu on"
1944-1949 viibis erinevates põgenikelaagrites 10. oktoobril 1948 ÜEKS- i asutamiskoosolek 9. oktoobril 1949 algas viimane laevatee Elas mõnda aega New Yorgis ja Torontos Püüdis jätkata kirjanduslikku tegevust Septembris 1950 saabus nn "Kiusukülla" Tundis, et on viimaks rahu leidnud Looming eksiilis "Esivanemate hauad" (1946) "Tuuline teekond" (1946) "Ad astra" (1947) "Periheel. Ingi raamat" (1947) "Mare Balticum" (1948) "Linnutee. Rännuraamat" (1950) Pihtimuslikud mõtisklused aegade ja olude üle, täis kaotusevalu ja ahastust Loominguline kriis Viimased teosed leiavad vähe vastukaja Visnapuu USA-s Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elu Lõpp Üha enam süveneb südamehaigus Püüab Long Islandil veel kirjutada
Ta kirjutas ka mitmeköitelise Jaapani kirjandusmaailma ajaloo, alustades käsitlust Meiji ajast. Tanizaki Jun`ichir Tema arvukate kirjatööde hulgas on nii novelle, lugusid, esseesid, kriitilise tekste, kui tõlkeid. Esimene tunnustus tuli looga Shisei (1909). 1911a avaldas ta novelli Hyf. Tema mahukaim romaan Sasameyuki (1942). Õdede prototüüpideks tema enda lähedased naised. Kagi (1956). Tema eripäraks on vältida kirjutamist endast. Ta romaanid ei ole ei pihtimuslikud, eetilised ega poliitilised, ta ei toeta ühtegi kindlat filosoofiat. varasem Shwa kirjandus Hilisem Shouwa kirjandus Hilisem Shouwa Abe Kb (1924-93) Kasvas üles Mandzuurias (sellest üheks lemmikuks teemaks võõrandamine). Õppis ülikoolis meditsiini, kuid ülikooli lõpetas ta tingimusega, et ta ei praktiseeriks sellel alal. Rahvusvaheliselt sai ta tuntuks romaaniga ''Luitenaine''. Tema töödes esineb palju sürrealismi (-realismi?). Shiina Rinz
Võidab Quasimodo. Simultaan - Jagunes kolmeks. Kolm tegevuspaika. Seotud piibliga. Taevas, maa ja põrgu. Etendused olid tasuta, elukutselised näitlejad ja asjaarmastajad. 8. Fr. Villion (1431-?) Prantsuse luuletaja, jäi varakult orvuks, vaimulik onu toetas rahaliselt, läks Pariisi ülikooli-- kunstide magistriks. Pariisis sattus kurjategijate kampa, pagendati. Kaks luulekogu ,,Suur testament" ja ,,Väike testament". Ballaadid- jutustavad luuletused, pihtimuslikud luuletused- surm ja surmatants, pilkeluuletused- naiste edevus, petmine, ta ise. Mõisteti 2X surma röövimiste eest. Viimased andmed 1463, kui saadeti välja Pariisist. Faktidest võib järeldada, et Villon oli sündinud õnnesärgis. Ta pääses alati keerukatest olukordadest kuidagimoodi välja ning jätkas oma vanu eluviise. Ta ei mädanenud surnuks ei MeungsurLoire´i lossi tornikeldris ega poodud teda ka järgmisel aastal. Tema elu lõppes
Kujunevad ülikoolid à 1088. Bologna, 1200, Pariis. Skolaarid on esimesed linnakirjanikud, vabal perioodil rändavad mööda maad (Prmaa), loovad paroodilisi laule Piibli kohta, ülistavad maiseid rõõme à vagantide luule. Vagantide loodud laul "Gaudeamus, igitus, juvenes dum sumus" /rõõmustagem, kuniks oleme noored/ (TÜ üliõpilasseltsi laul). Esimene vagantide luuletaja Rutebeuf elas Pariisis, loobus rüütelikust ilutsemisest, sõnalised tekstid, luuletused. On uudsed, sest on pihtimuslikud. Kirjutab I näidendi inimesest, kes müüb oma hinge Saatanale (like Faust või Timm Thaler ehk Müüdud naer). Linnaeepika oli valdavalt satiirilise sisuga, lühikesed. Prantslased kutsusid neid fabliov, sakslased siank, itaallased novella. Sarjatakse kirikumeeste rahaahnust, liiderlikkust, naiste truudusetust. Rutebeufi Eesti testament. Teosed koonduvad populaarse tegelase ümber (a la Robin Hood, Thijl Ulenspiegel) + tema lähim abimees. Keskaja lõppu
Ülistavad maiseid hüvesid. Vagandid hulkujad. Võtavad eeskuju Anakreonist, Ovidiusest ja Horatiusest. Kõige vanem säilinud vagantide laul ,,Gaudeamus," mis on tänapäeva ühtlasi ka üliõpilashümn. Vagantide luule loobub muusikast. Tuntud luuletaja Rutebeauf kirjutas pihtimusluuletusi. Selle aja tähtsamaid luuletajaid F. Villon. Esimene vagantide luuletaja Rutebeuf elas Pariisis, loobus rüütellikust ilutsemisest, sõnalised tekstid, luuletused. On uudsed, sest pihtimuslikud. Kirjnutad näidendi inimesest, kes müüb oma hinge saatanale. Kujunes fablioo humoorikas, naljatlev jutt, mis võis olla ka sotsiaalne ühiskondlikult pilkav. Pilgati näiteks ahnust, silmakirjalikkust, liiderlikkust. Kirjanduses sai ainuvalitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. Pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust. Samal ajal moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida õigele teele, selleks kasutati tihti allegooriat, mõistukõne
annaabi.ee 
