juuliks) uudseleiba saada ./6/ Töökeelud Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Töökeeld kehtis eriti umbrohu kitkumise kohta (ei saa saaki). /2/ Jaanipäeva on rukki õitsemise aeg. Talumees käis siis ümber põllu ja pistis pihlakaoksi iga põllunurga sisse, siis ei pidanud umbrohi viljapõllu sisse tulema. Jaanipäeva õhtul pandi lehmad kindlalt lauta kinni, sest õhtul pidid ringi käima nõiamoorid, kes piimajätku korjasid. / 3/ Rituaalsed toidud Sõir (Lõuna-Eestis), kohupiimakorbid, piimatoidud. Väga oluline oli jaaniõlu ehk vanapäraselt jaanikahi. /1/ Jaanikombed mujal maailmas Taanis tehakse jaanituld, kuid näiteks Rootsis süüdatakse tuli üksnes kitsal alal vastu Taani piiri
vaadata. Usuti ka võrkude äranõidumisse (võrgud kalatuks) ning oletatava nõiduja vastu kasutati vastunõidust. Ja vastupidi - sõrulaste omaaegsed head kalasaagid seostati nende nõidumisoskusega. Võrku randa kandes oli hea enne, kui vastu juhtus siga või mees, halb kui jänes või naine. Kui vastu trehvas halb inimene, mindi koju tagasi ja alustati rannateed uuesti või loobuti sel päeval üldse kalaleminekust. Enne merreviimist tehti võrgule ristimärke, asetati sellele pihlakaoksi, soola, muda, vahel isegi elus põrsas. Kes kuivama riputatud võrkude alt läbi puges, pidi tagurpidi tagasi minema, maas lebavatest võrkudest üle ei astutud. Hooaja esimene kala tuli merele tagasi anda, selleks osutunud siig või särg ennustasid kehva, latikas head kalaaastat. Hea kalaõnnega inimene võeti meelsasti merele kaasa, sellise kaluri paadist toodi õnneseemneks oma paati kalasoomuseid.
annaabi.ee 
