Pihlakas
tegelikult hinnatakse taimeriigis sugulust pigem õite ja viljade järgi. Viljad on nendel
puudel aga tõepoolest sarnase välimusega. (Läänelaid 2000: 05.05.09) Kolme
eelmainitud pihlakat on ka siinse töö puhul lähemalt käsitletud.
Pihlaka perekonda kuulub tegelikult 85 liiki. Euraasias kasvab nii sulgjate liitlehtede kui
ka tervete ja hõlmiste lihtlehtedega liike. Põhja-Ameerikas kasvavad seevastu
looduslikult üksnes liitlehtedega pihlakad. Näiteks tervete lihtlehtedega pihlakaliike
kasvab looduslikult nii Euroopas, Himaalajas kui ka Jaapanis. Sulgjate lehtedega
pihlakatest on meie jaoks kõige tuntum eelpool mainitud harilik pihlakas. Levinud on ka
huvitavate pool-liht ja pool-liitlehtedega puud, millede puhul lehtede alaosa koosneb
sulglehekestest, keskosa on hõlmine ja lehetipp vaid saagjaservine. (ibid.)
1.1 Harilik pihlakas
Hariliku pihlaka ladinakeelne nimi on Sorbus aucuparia. Kuulub sugukonda roosõielised,
perekonda pihlakas
annaabi.ee 
