moodustamise aegu 4000 ringis. sajandi algul hinnatud u. 6000-le, 18. sajandi Eesti talupoegade püüe saada maad Ve- lõpul 20 000-le ja veel 19. sajandi keskel 30 nemaa sisekubennangudes muutus tähtsaks 000-le inimesele, mis moodustab vaevalt 3-4% ühiskondlikuks liikumiseks 1840. aastail. eestlaste tollasest koguarvust. Siia hulka on Lõuna-Eesti talupoegi tuli väevõimuga tagasi arvestatud ka setudest põliselanikud, keda oli tuua Pihkvamaalt, kust nad tahtnud 19. sajandi keskpaiku kuni 9000. “Poolamaale” rännata (talupoegade jutus oli Stiihilist lähirännet soodustas see, et uue tundmatu väljarändepiirkonna nimi Tobolsk Venemaa pealinna piirkonnas edenes muutunud “Too Polskiks”). Mõned Laimetsa, protestantlik kultuur, mis tugines saksa Härjanurme ja Roplca talupojad jõudsidki
Venelased saatisid Liivimaale sõjakuulutuse. Jaanuari lõpus jõuab vene poole sõjakuulutusest teatav kiri Liivimaale, allkirjastatud oli see novembris. 16.saj Venemaal maanappus. Teenistuse eest maksti maaga. Tekib tõsine maa-nälg, maad on välja jagatud. Hõivatakse uusi territooriumi ja need kohe jagatakse välja. Venemaal kehtivad relvarahud naaberriikidega. 22.jaanuar Venemaalt Liivimaale 40 000 meest (arv ebaselge ja erinev). Krahv Ali oli vägede eesotsas. Pihkvamaalt tullakse Tartu piiskopkonda, algab rüüstetegevus. Kuu aja jooksul liigutakse läbi piiskopkonna. Virumaa kaudu liigutakse tagasi Venemaale 19. veebruaril. Põhiline rüüstamine, röövimine, põletamine. Andrei Kurbski oli vene vägedega kaasas ning kirjutab, et Venemaale tagasi jõudes on kaasa võetud suurel hulgal rikkusi. Teine suund on tänaselt Läti alalt 23.jaanuaril, Aluksne kandist üle tulnud. Samuti röövinud, põletanud ja lahkunud. Kõige väiksem grupp, ca 300 meest, tuli 25
annaabi.ee 
