Katsu rahuneda! Alles siis hinda olukorda! 2. 2. Kannatanu seisundi kindlaksmääramine: HINGAMINE Istudes ja selili võivad kannatanu hingamisteed sulguda. Kannatanu külili või pea kuklas olles on hingamisteed alati avatud. Norskamine võib tähendada, et hingamisteed on sulgunud pea näiteks autoroolil. Hingamisteede avamine Võta kannatanu pea oma käte vahele nii, et kõrvad jäävad pihkudesse. Sõrmed jäävad harali ja väike sõrm toetab alalõualuud. Tõsta pea üles nii, et kannatanu silmad vaatavad otse ette (neutraalasend). Kui oled pea käte vahele fikseerinud, ei tohi seda enam lahti lasta. Lamavas asendis pane kannatanu pea neutraalasendisse ja hoia kuni kaelalahase asetamiseni. Hingamisteede avamiseks võib keerata kannatanut "ühe tüki printsiibil" traumaasendisse.
Katsu rahuneda! Alles siis hinda olukorda! 2. 2. Kannatanu seisundi kindlaksmääramine: HINGAMINE Istudes ja selili võivad kannatanu hingamisteed sulguda. Kannatanu külili või pea kuklas olles on hingamisteed alati avatud. Norskamine võib tähendada, et hingamisteed on sulgunud – pea näiteks autoroolil. Hingamisteede avamine Võta kannatanu pea oma käte vahele nii, et kõrvad jäävad pihkudesse. Sõrmed jäävad harali ja väike sõrm toetab alalõualuud. Tõsta pea üles nii, et kannatanu silmad vaatavad otse ette (neutraalasend). Kui oled pea käte vahele fikseerinud, ei tohi seda enam lahti lasta. Lamavas asendis pane kannatanu pea neutraalasendisse ja hoia kuni kaelalahase asetamiseni. Hingamisteede avamiseks võib keerata kannatanut “ühe tüki printsiibil” traumaasendisse.
Lisaks teadvuse pööramisele jumaliku poole, harrastab tõsiusklik hindu sandyha'd (videvikumeditatsioon), mida viiakse läbi koidu ja eha ajal, mõnikord mediteeritakse ka keskpäeval, mil päike on kõige kõrgemal. Pärast suplust, suupesemist ja veerüüpamist viib mediteerija läbi keha ja vaimu puhastavad hingamisharjutused, siis deklameerib seistes katkendi Ringveda'st, ühest vanimast pühatekstist, mis pärineb umbes 1200. aastast e.m.a. Seejärel tõstetakse pihkudesse vett ja valatakse kokkupandud peopesadest alla, ohverdades nõnda päikesele (jumalikkuse sümbol), mediteerija aga keskendab teadvuse jumalikule enesele. Mõni pereliige viib iga päev läbi tähtsat ohverdust, ohverdades toitu ja mediteerides viit liiki olevuste poole, kelleks on brahman ise, esivanemad, jumalad, vaimud ja inimolendid. Üks pühamaid hinduistliku meditatsiooni sümboleid on Om. Arvatakse, et selle müstilise sibi kordamisega suudab indiviid jõuda kõiksuse vägedeni ja et
Nii näiteks uitasid 50ndatel tänavatel teddy boyd, 60ndatel biitnikud, modid ja rokkarid, 70ndatel hipid, punkarid ja skinheadid, 80ndatel uusromantikud ja hipphopparid, 90ndatel grunged. Tänavahõime tekkis kogu aeg juurde ning igal neist on riietumisstiil, mis neid teistest eristab (Samarüütel–Long 2003: 15). Kaheksakümnendatel oli inimeste elu nii normeeritud, et mingil hetkel mahtusid isegi riided kindlatesse pihkudesse. Inimese enda pikkus ei läinud kuigivõrd arvesse. Niisiis pidi lühim seelik olema täpselt 74 cm ja pikim 96 cm, vahepikkusteks 80 cm ja 85 cm. Kui olid lühike ja astusid seeliku kannale, siis polnud midagi parata. Moodsaim jakk oli kahtlemata nahkhiirekimono ja seda oli hea lihtne õmmelda ka. Õlad pidid igal juhul olema toekad (Merino, 2009: 111). 80ndate teise poole videodiskod vajasid retuuse ja teksaseelikut ning neoonvärvi plastmassist kõrvarõngaid (Merino, 2009: 113).
Jaanusel ei binud söögiisu ega jutuhimu, ta vabandas ennast peavaluga, soovis kõigile head ööd ja läks oma kambrisse. See kamber seisis kitsa ja madala aknaga vastu jalgväravat, mis hoovist aeda viis. Kamber oli võrdlemisi suur ning kõrge, riistad seal ja säng tagaseinas olid lihtsad, kuid puhtad ja nägusamad kui muidu talumajades. Aken ja jalgvärav olid lahti, nii et aiast värske öölõhn sisse voolas. Jaanus istus akna juurde ja mattis pea pihkudesse, õues oli tuuleõhk vaikinud, tähed särasid taevast. Metsast huikas korra öökulli inetu hääl. Siis vältas jälle öövaikus. Jaanuse südant täitis ääretu härm. Need tundmused olid talle võõrad, uued. Ta ei leidnud neile sõnu, ei seletust. Ta pea hakkas valutama. Ta tõusis ja heitis täies riides sängi. Kuid uni ei tahtnud tulla. Viimaks vajusid ta silmad ometi kinni. Aga mis see oli? Jaanus nagu ei olnudki omas toas selili sängis, ta seisis ikka veel lossiaia