+ dexter = parem + sinister = vasak Silma ehitus: Iiris: pupilli suurust kohandav kude sarvkesta taga; Pupill: Ava iirise keskel, mille kaudu valgus siseneb silma; Lääts: läbipaistev struktuur iirise taga, koondab valguse reetinale Nägemisnärv: närvikiudude kimp, mis kannab visuaalse signaali reetinalt ajusse Nägemisnärvi kiud Ganglionirakud Amakriinrakud Biopolaarrakud Horisontaalsed rakud Fotoretseptorid (kepikesed, kolvikesed) Pigmentepiteel Pigmentepiteel: neelab reetina läbinud valguse Fotoretseptorid: valgustundlikud rakud, mille elektriline signaal lakkab (!) valguse mõjul * Kepikesed (rods): ~100-120 miljonit. Väga tundlikud, must-valge nägemine (ainult 1 liik, reageerivad valgusele vs valguse puudumisele) * Kolvikesed (cones): ~5-7 miljonit. Vähem tundlikud, värvide nägemine. Kolvikesi on 3 liiki, mis reageerivad erinevale valguse lainepikkusele (nähtava valguse lühike, keskmine ja pikk lainepikkus)
piirkondadega. 8. Kui paks on reetina saagäärise juures, kui paks nägemisnärvipea juures? kus on retina kõige õhem? saagäärise juures: 0,1mm; nägemisnärvipea juures: 0,56mm. Kõige õhem: foveal, 0,05mm. 9. Kui suure läbimõõduga on reetinal nägemisnärvipea, maakula, fovea, foveola? nägemisnärvipea: 1,5mm; fovea (kollatähn): 1,5mm; foveola (tsentraallohk): 0,35mm; maakula (perifovea): 4,5-5,5mm 10. Nimeta reetina 10 kihti: 1. RPE reetina pigmentepiteel; 2. LRC fotoretseptorid; 3. ELM välimine piirikiht; 4. ONL välimine tuumade kiht; 5. OPL välimine põimikkiht; 6. INL sisemine tuumadekiht; 7. IPL sisemine põimikkiht; 8. GCL ganglionaarkiht; 9. NFL närvikiudude kiht; 10. ILM sisemine piirikiht 11. Millises reetina kihis asuvad fotoretseptorite tuumad, millises bipolaarrakkude tuumad, millises ganglionirakkude tuumad? ONL välimises tuumade kihis; INL sisemises tumade kihis; GCL ganglionaarkihis. 12
Silmakestad jagunevad fibroorkestaks ja soonkestaks. Fibrooskest eesmine 1/6 on läbipaistev veresoonteta sarvkest ja ülejäänud 5/6 läbipaistmatu kõvakest e skleera. Soonkestas eristatakse kolme erinevat osa. Vikerkest annab silmadele värvi, tema keskele jääb silmaava, mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas. Ripskeha, milles paikneb ripslihas ning pärissoonkest, mis sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli. Võrkkestas eristatakse mitmeid rakukihte. Pigmentepiteel sisaldab melaniini, milles valgus neeldub ning seetõttu ei teki silmasisest peegeldust. Sensorirakud ehk kepikesed ja kolvikesed. Horisontaalrakud, bipolaarsed rakud ja ganglionirakud nende jätked moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna seal puuduvad sensorid ja valgustundlikkus. Silmamuna asub silmakoopa eesmises osas. Slmamuna kaitsevad tagant orbita tagaosas
· Nägemismeele tsentraalsed teed · Silma reflektsiooni anomaaliad ja uuringud · Nägemismeel on inimese tähtsaim meel · Inimese nägemismeeleelund on silm (oculus) · Nägemise abil saab inimene 90% kogu infost SILMAMUNA EHITUS I Silmamuna (bulbus oculi) asub silmakoopa (orbita) eesmises osas http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 SILMAMUNA EHITUS II Silmamuna kestad 1. Fibrooskest: sarvkest (cornea) ja kõvakest (sclera) 2. Võrkkest e reetina pigmentepiteel, horisontaalrakud, bipolaarsed ja ganglionirakud, sensorirakud (kepikesed ja kolvikesed) 3. Soonkest (choroidea) · vikerkest (iris) annab silmadele värvi · ripskehas on ripslihas · pärissoonkestas on veresooned, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli SILMAMUNA EHITUS III Vikerkest · rõngakujuline moodustis, asub silmamuna eesosas · värvus sõltub melaniini hulgast ja paigutusest Silma vikerkesta värvus on geneetiliselt päritav
Sissejuhatus psühholoogiasse 8 Reetina ehitus ja töö põhimõtted Valgus Nägemisnärvi kiud Ganglionirakud Amakriinrakud Bipolaarsed rakud Horisontaalsed rakud Fotoretseptorid (kepikesed ja kolvikesed Pigmentepiteel Sissejuhatus psühholoogiasse 9 Fotoretseptorid Fotoretseptorid Bipolaarsed rakud Ganglionirakud Fotoretseptorid Bipolaarsed rakud Fotoretseptorid Horisontaalsed rakud ja Amakriinrakud Pigmentepiteel: reetina läbinud valguse neelamiseks Fotoretseptorid: valgustundlikud rakud, mis annavad pimedas elektrilisi signaale. Valguse mõjul signaal lakkab. * Kepikesed (rods): ~100-120 miljonit. Väga
Psühhofüüsika: kvantitatiivne sensoorsete nähtuste kirjeldus.N:Weberi seadus, mis kirjeldab stiimulite suuruse ja jnd(just noticeable difference) seost. Nägemise käigus muundatakse valguslaine mõju närviimpulssideks.Iiris, pupill, lääts (läbipaistev struktuur iirise taga, mis koondab valguse reetinale) , reetina, nägemisnärv. Reetina ehitus: nägemisnärvi kiud, ganglionrakud, amakriinrakud, bipolaarsed rakud, horisontaalsed rakud, fotoretseptorid(kepikesed ja kolvikesed), pigmentepiteel. Pigmentepiteel: reetina läbinud valguse neelamiseks; fotoretseptorid:valgustundlikud rakud, mis annavad pimedas elektrilisi sinaale (kepikesed-must-valge nägemine, kolvikesed- värviline nägemine); bipolaarsed rakud: saavad info paljudelt fotoretseptoritelt ja annavad selle edasi ganglionirakkudele; ganglionirakud: saavad infot paljudelt bipolaar-rakkudelt ja saadavad selle ajusse; horisontaalsed rakud: ühendavad paljusid retseptoreid ja võimaldavad
Nägemisnärv: närvikiudude kimp, mis kannab visuaalse signaali reetinalt ajusse 34 Valgus Nägemisnärvi kiud Ganglionirakud Amakriinrakud Bipolaarrakud Horisontaalsed rakud Fotoretseptorid (kepikesed, kolvikesed) Pigmentepiteel 35 Fotoretseptorid Fotoretseptorid Bipolaarsed Fotoretseptorid Bipolaarsed GanglioniR Fotoretseptorid Bipolaarsed Fotoretseptorid Horisontaalsed RAmakriinR Pigmentepiteel: neelab reetina läbinud valguse Fotoretseptorid: valgustundlikud rakud, mille elektriline signaal lakkab (!) valguse mõjul 36 * Kepikesed (rods): ~100-120 miljonit. Väga tundlikud, must-valge nägemine (ainult 1 liik,
Tsiliaarlihase lõõgastudes venitatakse lääts ripsvöötmekese kiudude abil laiaks ja lamedaks ja tema fookustugevus väheneb, kontroll parasümp III kr.närv. Pupillaarrefleks- Pupilliahendajat innerveerivad parasümp kiud. Teine lihas on pupillilaiendaja ehk dilataator, mille kiud kulgevad radiaalselt. Pupillilaiendaja kontraktsioon põhjustab pupilliava suurenemist ja silma satub rohkem valgust. Pupillilaiendajat innerveerivad sümpaatilised närvikiud. Võrkkest- välimine pigmentepiteel ja sisemine neuraalne osa (fotoretseptorid, bipolaarsed rakud ja ganglionrakud). Fotoretseptorid- kepikesed ja kolvikesed. Kepikesed on suurema tundlikkusega (madalama erutuslävega) valgusretseptorid, mis ei erista valguse eri spektri osi, seega ei tee vahet värvidel (näeb hämaras). Kolvikeste abil näeb värve. Fototransduktsioon- valgusenergia mõjul vallandab nägemispigment rodopsiin signaaliülekande kaskaadi. Transmitter fotoretseptorite ja bipolaarsete rakkude vahel on
need jagunevad sõltuvalt pindmise kihi rakkude kujust; lame- prismaatiline- ja siirdeepiteel. Ühekihiline lameepiteel 1 kiht väga lamedaid rakke, hoiavad koos interdigitatsioonid põimunus tsütoplasmad ja kontaktkompleksid. Esineb veresoonte sisepindadel, kopsualveoolides, kuna võimaldab lihtsat ainevahetust. Ühekihiline kuupepiteel võivad esineda mikrohatud, leidub neerude torukestes(nefroites), kilpnäärme folliikulites ja võrkkesta pigmentepiteel Ühekihiline prismaatiline epiteel - rakutuumad on ovaalsed, võivad esineda mikrohatud ja ripsmed, võib koosneda eri rakkudes(ääris- ja karikrakud). Tüüpiline seedetraktiepiteel, ka munajuhas. Mitmerealine epiteel kõik rakud algavad basaalmembraanilt, aga kõik ei ulatu vabale pinnale välja, mistõttu jäävad rakutuumad erinevatele kõrgustele. Esineb hingamisteedes ninaõõnes, trahheas ja bronhides. Koosneb karik- , diferentseerumata basaal- ja ripsetega rakkudest
Silmamuna sein koosneb kolmest kestast: 1. Välimine fibrooskest, tunica fibrosa bulbi (sarvkest ja valgekest) 2. Keskmine soonkest, tunica vasculosa bulbi (vikerkest, ripskeha, tõeline soonkest) 3. Sisekest (võrkkest) e reetina, tunica interna seu retina (pimeosa ja optiline osa, nende piiriks saagserv) Veel saab eristada ka läätse (lens) ning klaaskeha. 46. Reetina kihid. Optilises osas eristatakse 10 kihti. 1. pigmentepiteel – ühekihiline kuubiline pigmentepiteel 2. kepikeste ja kolvikeste kiht – meelerakkude perifeersed jätked 3. välimine piirmembraan 4. välimine rakutuumade kiht 5. välimine põimikkiht – meelerakkude tsentraalsed jätked 6. sisemine rakutuumade kiht – bipolaarsete neuronite tuumad 7. sisemine põimikkiht – bipolaarsete neuronite aksonid 8. ganglionirakkude kiht – multipolaarsete neuronite tuumad 9. närvikiudude kiht – mulipolaarsete neuronite taksonid 10. Sisemine piirimembraan 47. Sisekõrva ehitus. Corti organ.
lihttubuloossed näärmed. Sekretsioonitüübilt jagunevad higinäärmed merokriinseteks ja apokriinseteks näärmeteks. 36. Silma vikerkesta ja ripskeha ehitus Iiris ehk vikerkest (iris) on soonkesta kõige eespoolsem osa, õhuke ketas tsentraalse avaga (pupilliga). Eesmine pind on epiteelitu, piiritlevad strooma fibroblastid ja melanotsüüdid. Strooma koos rohkete veresoonte, pigmentrakkude ja m. sphincter pupillae’ga. Tagumine kahekihiline pigmentepiteel, mille eesmine osa moodustab pupilli laiendaja lihase m. dilatator pupillae. Melanotsüütide arv määrab silma värvi. Eraldab silma eeskambrit tagakambrist ja toimib diafragmana, reguleerides fotoretseptoritele langevat valgushulka. Siliaar- ehk ripskeha on ringjas soonkesta moodustis saagserva, iirise baasise ja läätse serva vahel. Ora serrata – selgelt piiritletud üleminek reetina optilise ja pimeosa vahel. Eesmine osa koosneb
Silma optilise süsteemi moodustavad sarvkest, eeskamber, lääts ja klaaskeha. Optilisse süsteemi kuulub veel silmaava ehk pupill mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka. Silmamuna ehitus: silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmamunast suurema osa täidab klaaskeha läbipaistev geel ekstratsellulaarvedelikust ning selles kolloidselt lahustunud kollageenist ja hüaluroonhappest. Silmakestad: fibrooskest, soonkest, ripskeha, pärissoonkest, võrkkest e reetina, pigmentepiteel, sensorirakud, horisontaalrakud, bipolaarsed rakud, ganglionirakud. 7. Värvuste nägemine ja värvipimedus Inimene suudab eristada umbes 160 värvust. Lisaks sellele suudame tajuda värvuste intensiivsuse (heleduse) eri astmeid, samuti värviküllastusastmeid. Kuna need tegurid võivad ühineda erinevalt, on erinevaid värvivarjundeid väga palju. Kolvikesed, mis on silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud, on seotud värvuste nägemisega. Koos kepikestega võimaldavad nad nägemist
ümberpööratud kujutis.Nägemismeeleelundiks silm,mille valgustundlikud sensorid-kepikesed ja kolvikesed-asuvad võrkkestal. Silma optilise süsteemi moodustavad:sarvkest,eeskamber,lääts ja klaaskeha. Silmamuna koosneb kestadest ja sisust,kestad: Fibrooskest,eesmine1/6sarvkest,ülejäänud kõvakest. Soonkestal kolm osa:vikerkest,ripskeha,pärissoonkest Võrkkest e reetinas on mitu erinevat rakukihti,kus asuvad ka sensorirakud: kespikesed ja kolvikesed,reetinas asub melaniini sisaldav pigmentepiteel, horisontaalrakud,bipolaarsed rakud ja ganglionirakud,mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht-pimetähn,kus puuduvad sensorid ja valgustundlikus. Kepikeste abil näeb hämaras,värvusetult,sisaldavad rodopsiini.Kolvikesed sisaldavad kolme erinevat fotopsiini. Pimeduses kepikeste Na+kanalid avatud, valguskvant aktiveerib rodopsiini,toimub stereoisomeratsioon,Na+ kanalid sulguvad,Na+ sissevool väheneb,K+kanalid jäävad avatuks-
Nägemismeeleelundiks silm,mille valgustundlikud sensorid-kepikesed ja kolvikesed-asuvad võrkkestal. Silma optilise süsteemi moodustavad:sarvkest,eeskamber,lääts ja klaaskeha. Silmamuna koosneb kestadest ja sisust,kestad: Fibrooskest,eesmine1/6sarvkest,ülejäänud kõvakest. Soonkestal kolm osa:vikerkest,ripskeha,pärissoonkest Võrkkest e reetinas on mitu erinevat rakukihti,kus asuvad ka sensorirakud: kespikesed ja kolvikesed,reetinas asub melaniini sisaldav pigmentepiteel, horisontaalrakud,bipolaarsed rakud ja ganglionirakud,mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht-pimetähn,kus puuduvad sensorid ja valgustundlikus. Kepikeste abil näeb hämaras,värvusetult,sisaldavad rodopsiini.Kolvikesed sisaldavad kolme erinevat fotopsiini. Pimeduses kepikeste Na+kanalid avatud, valguskvant aktiveerib rodopsiini,toimub stereoisomeratsioon,Na+ kanalid sulguvad,Na+ sissevool väheneb,K+kanalid jäävad avatuks-sensorimembraani
silma langeva valguse hulka. Silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmakestad on fibroos-, soon- ja võrkkest. Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest ja ülejäänud 5/6 kõvakest e skleera. Soonkestal on kolm osa: a) vkerkest, mis annab silamdele värvi b) ripskeha, milles paiknev ripslihas c) pärissoonkest sisaldab veresooni, millega toidetakse võrkkesta epiteeli. Võrkkestas e reetinas on mitmeid erinevaid rakukihte: a) pigmentepiteel, milles valgus neeldub ja mistõttu ei teki silmasisest peegeldust b) sensorrakud: kepikesed ja kolvikesed c) horisontaalrakud d) bipolaarsed rakud e) ganglionirakud, mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Silmamuna liigutavad 6 välislihast: ülemine, alumine, mediaalne ja lateraalne sirglihas ja alumine ja ülemine põikilihas. Selleks, et silmast erinevatel kaugustel asuvatest esemetest tekiks võrkkestale terav kujutis, on vaja reguleerida
2) Soonkestal on 3 osa: a) Vikerkest annab silmadele värvi ja võib olenevalt pigmendi hulgast olla tumedam või heledam. Vikerkesta keskkele jääb silmaava, mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas b) Ripskeha, milles paikneb ripslihas c) Pärissoonkest sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli 3) Võrkkestas e reetinas on mitmeid erinevaid rekukihte a) Melaniini sisaldav pigmentepiteel, milles valgus neeldub ja seetõttu ei teki silmasisest peegeldust b) Sensorirakud: kepikesed ja kolvikesed. Võrkkesta perifeerias piknevad kepikesed, kolvikesed on koondunud kesklohku kollatähni piirkonda c) Horisontaalrakud d) Bipolaarsed rakud e) Ganglionirakud, mille jätked moodustavad nägemisnärvi Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna seal puuduvad sensorid ja valgustundlikkus.
Kui mõni tüüp neist puudub, siis on tegemist värvipimedusega (tavaliselt on see defekt seotud x-kromosoomiga). Inimesele tüüpilist värvuste eristamist võib esineda vaid inimahvidel. Arvatakse, et ka eredalt värvuvad linnud, kalad, sisalikud ja konnad on võimelised hästi värve eristama. Närviimpulsid silma fotoretseptoritelt liiguvad nägemisnärvi mööda külgmistesse põlvikkehadesse ja sealt tsentraalset optilist teed mööda suuraju nägemiskoorde. Võrkkesta taga paikneb pigmentepiteel. Päevaloomadel sisaldab see tumedat pigmenti, kus valgus neeldub, ööloomadel aga valguspeegelduvat pigmenti. Viimane võimaldab neil vähest valgust paremini ära kasutada, kuid valguslainete fotoretseptoritele tagasipeegeldumise tõttu kannatab nägemise teravus. Kui valgus paistab silma, siis pupill aheneb. Seda nimetatakse otseseks valgusrefleksiks. Selle abil kontrollitakse võrkkesta, vikerkesta, 2. ja 3.peaaju närvi ja teatud ajutüve piirkonna funktsioneerimist
ülejäänud 5/6 kõvakest e skleera e sclera. Soonkestal on kolm osa: · Vikerkest(iris) annabsilmadelevärvijavõibolenevaltpigmendihulgastolla tumedamvõiheledam. Vikerkestakeskelejääbsilmaava, midaümbritsevadsulgur-jalaiendajalihas; · Ripskeha, milles pakneb ripslihas. · Pärissoonkest sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse välimist 1/3 võrkkestast. Võrkkestas e reetinas on mitmeid erinevaid rakukihte: · Melaniini sisaldav pigmentepiteel, milles valgus neeldub ja see tõttu ei teki silmasisest peegeldust · Sensori rakud; kepikesed ja kolvikesed. Võrkkesta perifeerias paiknevad kepikesed, kolvikesed on koondunud kesklohku kollatähni piirkonda · horisontaalrakud · bipolaarsed rakud · amakriinrakud · ganglionirakud, mille jätked moodustavad nägemisnärvi Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna seal puuduvad sensorid ja valgustundlikkus.
Kui mõni tüüp neist puudub, siis on tegemist värvipimedusega (tavaliselt on see defekt seotud x-kromosoomiga). Inimesele tüüpilist värvuste eristamist võib esineda vaid inimahvidel. Arvatakse, et ka eredalt värvuvad linnud, kalad, sisalikud ja konnad on võimelised hästi värve eristama. Närviimpulsid silma fotoretseptoritelt liiguvad nägemisnärvi mööda külgmistesse põlvikkehadesse ja sealt tsentraalset optilist teed mööda suuraju nägemiskoorde. Võrkkesta taga paikneb pigmentepiteel. Päevaloomadel sisaldab see tumedat pigmenti, kus valgus neeldub, ööloomadel aga valguspeegelduvat pigmenti. Viimane võimaldab neil vähest valgust paremini ära kasutada, kuid valguslainete fotoretseptoritele tagasipeegeldumise tõttu kannatab nägemise teravus. Kui valgus paistab silma, siis pupill aheneb. Seda nimetatakse otseseks valgusrefleksiks. Selle abil kontrollitakse võrkkesta, vikerkesta, 2. ja 3.peaaju närvi ja teatud ajutüve piirkonna funktsioneerimist
Silmamuna ehitus: 1) Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest, ülejäänu kõvakest. 2) Soonkestal on 3 osa: vikerkest, mis annab silmale värvi ja mille keskele jääb silmaava, mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas; ripskeha, milles paikneb ripslihas; pärissoonkest, sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli. 3) Võrkkestas ehk reetinas on mitmeid erinevaid rakukihte: melaniini sisaldav pigmentepiteel; sensorirakud- kepikesed ja kolvikesed, kollatähn; horisontaalrakud; bipolaarsed rakud; ganglionirakud, mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna sel puuduvad sensorid ja valgustundlikkus. Silmamuna liigutavad 6 välislihast: ülemine, alumine, mediaalne ja lateraalne sirglihas ning alumine ja ülemine põikilihas. Need lihased innerveerivad 3 peaajunärvi: silmaliigutaja närv, plokinärv ja eemaldajanärv
kolvikestes ja kepikestes. Nägemisinformatsiooni vahendavad juhteteed. Nägemiskeskused ajukoores. Nägemismeeleelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid – kepikesed ja kolvikesed – asuvad võrkkestas. Silma suurim osa on silmamuna, mis asub silmakoopa eesmises osas. Silmamuna seinas on 3 kihti – sarvkest, kõvakest ja soonkest. Soonkestal on 3 osa: vikerkest ehk iiris, mille keskele jääb silmaava; ripskeha; pärissoonkest. Võrkkestas ehk reetinas on erinevad rakukihid: pigmentepiteel, sensorirakud: kepikesed ja kolvikesed. Kolvikesed on koondunud kesklohku kollatähni piirkonda, kus asuvad horisontaalrakud, bipolaarsed rakud ja ganglionirakud. Silmakoopa tagaosas paiknev sidekude moodustab silmamunale pehme padjandi. Külgedelt kaitsevad silmamuna silmakoopa luulised servad ja eest silmalaud. Silmalauge toetavad neis olevad lauplaadid. Nende sees paiknevad erilised rasu eritavad tarsaalnäärmed, mille juhad avanevad lauservadesse
annaabi.ee 
