oksendamine, kõhulahtisus, suuhaavandid, neelamisraskus) Võib tekkida alatoitumus, mis põhjustab nõrkust ja väsimust, langetab vastupanuvõimet Lisaks toitumisele on kindlasti vaja pöörata tähelepanu füüsilisele aktiivsusele ENNETAMINE Mittesuitsetamine ja suitsetamisest loobumine on ainukesed teadaolevad olulised kopsuvähi ennetamise moodused MELANOOM Naha pahaloomuline kasvaja tekib naha pindmise kihi rakkudest(pigmendirakkudest) värvuselt pruun või must, ka punakas, naha värvi või nahast heledam laik Põhjustavad erinevad kiirgused, tungides pindmistesse nahakihtidesse epidermisesse ja kahjustab melanotsüütide DNAd Pärilik Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks. Võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti limaskestadel ja silmas, kus on olemas melanotsüüdid Samuti sünnimärgist või tekib nahale uus kiiresti kasvav ja muutuv pigmendilaik. RAVI
8 Kuidas melanoomi kindlaks teha ? 9 Prognoos 10 Levik ja staadiumid 11 Ravi 13 Kuidas vältida melanoomi ? 15 2 Mis on melanoom ? Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib melanotsüütidest, naha pigmendirakkudest. Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis annab nahale pigmendi ehk tema värvuse. Melaniini ülesanne on kaitsta nahka ultraviolettkiirguse eest. Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on väga oluline avastada ja ravida seda haigust juba varases staadiumis. Kuidas melanoom tekib? Melanoomi tekkepõhjus ei ole lõplikult teada. Ultraviolettkiirgus UVA ja UVB, mis tuleb
Kõige tavalisemad kopsuvähi sümptomid on pikaleveniv köha, valud rindkeres, veriköha, hingeldus ja korduvad kopsupõletikud. Muudeks võimalikeks haigusnähtudeks on väsimus, söögiisu puudumine, seletamatu kaalulangus ja häälekähedus. Köha võib olla üheks kopsuvähi varaseks sümptomiks. Kuna enamasti on tegemist suitsetajatega, on oht pidada köha ebaoluliseks. 4. MELANOOM Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib melanotsüütidest, naha pigmendirakkudest. Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis annab nahale pigmendi ehk tema värvuse. Melaniini ülesanne on kaitsta nahka ultraviolett kiirguse eest. Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on väga oluline avastada ja ravida seda haigust juba varases staadiumis. Nahakasvajad on kõige sagedasemini esinevad vähivormid. Eestis on aastas 800-900 esmast nahavähi juhtu, nendest ~130 on melanoomi esmasjuhud. Nahavähk tekib naha pindmise kihi, epidermise rakkudest
Eelkõige tekivad neis piirkondades, mis on päikesele avatud. Üksikute kollete raviks kasutatakse krüoteraapiat ja 5-fluorouratsiili. (derma.ee 23.02.2009) 4.3.1 Aktiinilise keratoosi ravi AK tuleb ravida võimaliku nahakasvaja ohu tõttu. Ravi käigus eemaldatakse kahjustunud rakkude kiht. Uus nahk moodustub sügavamal asetsevatest päikese poolt kahjustamata rakkudest (derma.ee 23.02.2009). 4.4 Melanoom Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib melanotsüütidest, naha pigmendirakkudest. Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis annab nahale pigmendi ehk tema värvuse. Melaniini ülesanne on kaitsta nahka UV kiirguse eest. Melanoom võib organismis kiiresti levida, seega on oluline tema kiire avastamine, et ravida. (kasvaja.net 23.02.2009) See on kõige tõsisem nahavähi vorm ja peamine nahavähi surmade põhjustajaid. Melanoom võib areneda ükskõik kus meie kehal, normaalsel nahal või olemasoleval sünnimärgil, mis muutub ajapikku pahaloomuliseks