Astma põhjustab lapsele vaeva ja kannatusi, sh ärevust ja hirmu ägedate haigushoogude ees, piirab eakohaseid tegevusi, paneb lapse end tundma eakaaslastest erinevana ja sunnib teda pikka aega ravimeid kasutama (Abrahams 2006). Haigusnähud: Väikelastel on esmassümptomiteks korduvad köhahood, eriti kehalisel pingutusel või külmakäes, ka öine köha, Lõõtsutamine, Pinnaline (kiire) hingamine, Pigistustunne rinnus, Raskete astmahoogude ajal võivad esineda: Raske ja häälekas hingamine, Kõnelemistakistus, Uimasus, Rahutu uni, Sinakad huuled ja keel, Keeldumine söögist ja joogist (Valman 1998). Diagnoosimine: Väljahingamise tippvool (PEF) puhumisi tehakse hommikuti ja õhtuti 2 minutit enne inhaleeritava bronhodilataatori manustamist ja 15 30 minutit pärast seda 2 nädala jooksul
Astma põhjustab lapsele vaeva ja kannatusi, sh ärevust ja hirmu ägedate haigushoogude ees, piirab eakohaseid tegevusi, paneb lapse end tundma eakaaslastest erinevana ja sunnib teda pikka aega ravimeid kasutama (Abrahams 2006). Haigusnähud: Väikelastel on esmassümptomiteks korduvad köhahood, eriti kehalisel pingutusel või külmakäes, ka öine köha, Lõõtsutamine, Pinnaline (kiire) hingamine, Pigistustunne rinnus, Raskete astmahoogude ajal võivad esineda: Raske ja häälekas hingamine, Kõnelemistakistus, Uimasus, Rahutu uni, Sinakad huuled ja keel, Keeldumine söögist ja joogist (Valman 1998). Diagnoosimine: Väljahingamise tippvool (PEF) – puhumisi tehakse hommikuti ja õhtuti 2 minutit enne inhaleeritava bronhodilataatori manustamist ja 15 – 30 minutit pärast seda 2 nädala jooksul
Selle tekkimise aluseks on veresoonte lubjastumine ehk ateroskleroos. Südame pärgarterite valendik aheneb ning pidevalt halveneb vere ja hapniku juurdepääs teatud südame osadesse. Kuna pingutusel ning füüsilisel koormusel suureneb südame hapnikuvajadus, tekib valu sageli just neil juhtudel ning kaob puhates. Stenokardia avaldub äkki tekkiva rinnakutaguse valu või pigistustundena. Valu ei ole alati tugev, kuid põhjustab ebameeldiva tunde. Valu või pigistustunne võivad kanduda vasakusse õlga ja kätte, raskematel juhtudel ka selga, kõri ja kaela piirkonda. Valu põhjustab sageli füüsiline pingutus, harvem emotsionaalne stress. Valu püsib paar minutit ning taandub puhates. Vahel võib aga stenokardia tekkida ka öösel magades või täielikus rahuolekus. Valu episoodide sagedus on väga varieeruv (mõnest korrast päevas kuni paar korda aastas). Aja jooksul võib episoodide sagedus muutuda nii harvemaks kui ka sagedasemaks. Kui valuatakid
Emotsionaalsete häiretega seotud kehalised vaevused on tegelikult normaalsed füsioloogilised nähtused, mille eesmärk on organismi mobiliseerimine emotsionaalse stressi situatsioonis. Samas puudub ülemääraste tunnete korral vegetatiivsetel muutustel kohastumuslik tähendus ning need hakkavad inimest selgelt häirima suvalise tegevuse sooritamisel. Äärmuslikud hälbed vegetatiivses regulatsioonis võivad muutuda inimest hirmutavateks stiimuliteks, nt südame kloppimine, õhupuudustunne, pigistustunne rindkeres jms. paanikahäire korral. (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Depressiooni korral on sagedased: · anoreksia - isutus; · hüperfaagia - söögiisu suurenemine; · insomnia - uinumisraskused, katkendlik pindmine öine uni ja/või liigvarajane ärkamine hommikul; · hüpersomnia - liigunisus; une kestuse ja virgumisperioodi pikenemine; · meeleolu ööpäevased variatsioonid - enesetunne on regulaarselt halvem
7 ja soolestiku tegevus, põhjustades raskustunnet kõhus ja sageli ka nii kõhukinnisust kui kõhulahtisust. Autonoomne neuropaatia võib kahjustada ka kusepõie talitlust ning põhjustada põiepidamatust ja impotentsi. Südame- ja veresoonkonnahaigused Südamepärgarteritõbi on suhkruhaigel umbes 3 korda sagedasem kui teistel. Kui pärgarteritõve tavalisim vaevus on füüsilisel koormusel tekkiv pigistustunne ja valu rinnus, siis suhkruhaige ei pruugi üldse valu tunda. Vaevusteks võivad olla õhupuudus ja rütmihäired ja ka veresuhkrutaseme äkiline muutus. Nende vaevuste korral peab alati kontakti võtma oma arstiga. Diabeetikutel esineb ka ajuvereringehäireid 2-3 korda rohkem kui tavaliselt. Ajuvereringehäirete all mõeldakse ajutisi või püsivaid ajutegevuse häireid, mis on tingitud takistustest ajusse verd toovates arterites. Seetõttu jääb osa ajust hapniku,
intensiivsusest ja iseloomust. Emotsioonidega seotud kehalised aktiivsuse muutused on normaalsed füsioloogilised nähtused, mille eesmärk on organismi mobiliseerimine näiteks emotsionaalse stressi situatsioonis. Ülemääraste emotisoonidega kaasuvatel väljendunud vegetatiivsetel ja motoorika muutustel on ebakohastumuslik tähendus. Äärmuslikud hälbed vegetatiivses regulatsioonis võivad muutuda inimest hirmutavateks stiimuliteks, nt südame kloppimine, õhupuudustunne, pigistustunne rindkeres jms. paanikahäire korral. Depressiooni korral on sagedased: anoreksia (anorexia) - isutus; hüperfaagia (hyperphagia) - söögiisu suurenemine; insomnia (insomnia) - uinumisraskused, katkendlik pindmine öine uni ja/või eriti liigvarajane ärkamine hommikul; hüpersomnia (hypersomnia) - liigunisus; une kestuse ja virgumisperioodi pikenemine; meeleolu ööpäevased muutused (diurnal variation) - enesetunne on regulaarselt halvem
Suure KTB-riskiga spordialad: a. suure minutiventilatsiooniga spordialad- korvpall- jalgrattasport- jalgpall- pikamaajooks b. külma ja kuiva õhuga seotud spordialad- suusatamine- jäähoki- iluuisutamine Väikese KTB – riskiga spordialad- ujumine- tennis- võrkpall- käsipall- maadlus- sprint- tõstmine- mäesuusatamine- judo KTB avaldub: - hingamise raskus, hingeldus- köha- vilistav hingamine- raskustunne, pigistustunne rindkeres- väsimus, õhupuudus pärast koormust. Uuringud koormusastma diagnoosimiseks. 1. Rindkere ülesvõte 2. Spiromeetria 3. Füüsilise koormuse test 4. Kliinilise vere analüüs 5. Allergiatestid 6. Vajadusel EKG, ehhokardiograafiaSeedeelundkond.1. Kõhuvalud, iiveldus, oksendamine- enamasti tingitud närvisüsteemi liigsest erutuvusest, ebaõigest toitumisest ja suurest pingutusest.
kauem, esineb sagedamini. Nitroglütseriin ei aita nii hästi kui varem. Muud vormid Prinzmetali stenokardia - esineb koronaararteri spasm, kuid puudub aterosklerootiline kahjustus. Tekib sageli öösel, noortel meestel. Kliiniline pilt ·Esineb stenokardiline valu, millele on iseloomulik ·Stenokardia avaldub äkki tekkiva rinnakutaguse valu või pigistustundena. Valu ei ole alati tugev, kuid põhjustab ebameeldiva tunde. · Valu või pigistustunne võivad kanduda vasakusse õlga, kätte ja alalõuga, raskematel juhtudel ka selga, kõri ja kaela piirkonda. ·Iseloomult on valu pigistav, rõhuv, ängistav. ·Valu püsib mõnest minutist 20 minutini. ·Valu möödub rahuolekus (seisatumine) või nitroglütseriiniga. ·Valu põhjustab sageli füüsiline pingutus, harvem emotsionaalne stress. ·Valu sagedus on varieeruv (mõnest korrast päevas kuni paar korda aastas). Aja
stenokardiahoo adhesiivne perikardiit või (valu- ja perikardi tamponaad, pigistustunne rinnus) primaarne kopsu profülaktikas ja hüpertensioon, eriti ravis. koronaararteritõbe
annaabi.ee 
