Pa. Baar (kreeka sõnast baros 'raskus'; tähis bar) on mittesüsteemne rõhu- ja pingeühik. 1 bar = 105 Pa = 0,1 MPa. Baari võib väljendada ka kui rõhku miljon düüni ruutsentimeetrile (106 dyn/cm2). Meteoroloogias kasutatakse tavaliselt millibaari (1 mbar = 100 Pa = 0,1 kPa). 1 torr = 1 mmHg = 133.3 Pa 1psi =0,069 bar Elavhõbedasamba kõrgus – mmHg – 1 mmHg = 133,322387415 Pa 0 °C juures = 133,322387415 N/m2 0 °C juures = 133,322387415 kg·cm−1·s−2 at 0 °C Pieso – Piesoelekter, ka piesoelektriline efekt ehk piesoefekt (kreeka keeles piezo 'rõhun') on teatava materjali, näiteks kvartskristalli ‒ piesokvartsi ‒ omadus, mille puhul tema kokkusurumisel tekib kokkusurutavate tahkude vahel elektripinge tingituna dielektrilisestpolarisatsioonist, s.o erinimeliste elektrilaengute suunatud nihkumisest. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Baar_(%C3%BChik) http://et.wikipedia.org/wiki/SI-s%C3%BCsteemi_%C3%BChikud http://et.wikipedia.org/wiki/Piesoelekter
Suhteline dielektriline läbitus näitab, mitu korda on elektrilaengute süsteemi elektriväli selles aines nõrgem kui vaakumis. Elektrivälja nõrgenemist põhjustab elektriline polarisatsioon. Ühesuunaliselt nihkunud positiivsed ja negatiivsed elektrilaengud moodustavad dipoolmomendi, mis mõjub vastu välisele elektriväljale. Absoluutse dielektrilise läbitavuse ühik on sama, mis elektrilisel konstandil: F/m. 6. Piesoelentriline efekt ja selle rakendusi Piesoelekter, ka piesoelektriline efekt ehk piesoefekt (kreeka keeles piezo 'rõhun') on teatava materjali, näiteks kvartskristalli ‒ piesokvartsi ‒ omadus, mille puhul tema kokkusurumisel tekib kokkusurutavate tahkude vahel elektripinge tingituna dielektrilisestpolarisatsioonist, s.o erinimeliste elektrilaengute suunatud nihkumisest. Piesoelektrilisi komponente kasutatakse paljudes tehnikavaldkondades tajurite ja täituritena
Senjettelektriku omadused võivad esineda ainult kristallilistel ainetel. Kristall jaguneb piirkondadeks, mis on ideaalselt polariseerunud. Neid piirkondi nimetatakse doomeniteks. Kui tavalistel dielektrikutel on dielektriline läbitavus suurusjärgus 10 , siis senjettelektrikutel on see suurusjärgus 10000 - 100000 . Lisaks sellele võib polarisatsioon tekkida senjettelektrilistes ainetes ka mehaanilise mõjutamise teel. Nähtust nimetatakse piesoelektriliseks effektiks. Piesoelekter (piesein kreeka keelest ~pigistus) on elektrilaeng, mis tekib paljudes materjalides mehhaanilise surve korral. Sellisteks materjalideks on näiteks DNA, osad valgud (sealhulgas luudes olev kollageen), kondid, hammaste pealmised kõvad kihid, suhkur, kvarts ja keraamilised materjalid Piesoelektriline efekt on ka ränikristallidel, mida kasutatakse ka tehnikas, näit. kvartsgeneraatorid. Piesoelektriline tantsupõrand 4
annaabi.ee 
