Kui 2. kontuuri vool sumbub nulliks enne kui lüliti PL taas sulgub, tekib ahelas katkevvoolutalitlus. Piir pidev- ja katkevvoolutalitluse vahel sõltub toite- ja koormusahela parameetritest ning lüliti suhtelisest lülituskestusest. 131 Pinget vähendava alalispingemuunduri väljundtunnusjooned sõltuvalt impulsi suhtelisest kestusest q on näidatud joonisel 4.31. Koormusvoolu vähenemisel läheb muundur pidevvoolutalitlusest katkevvoolutalitlusse ning pinge hakkab järsult suurenema. Põhjuseks on asjaolu, et pärast voolu katkemist ja dioodi sulgumist sõltub sekundaarahela pinge koormuse vastuelektromotoorjõust. Mootori tühijooksukiirust ei määra mitte impulsspinge keskväärtus vaid amplituudväärtus. Seepärast hakkab tühijooksul töötava mootori kiirus impulssmuundurist toitmisel kasvama, kuni vastuelektromotoorjõud muutub amplituudpingele vastavaks
pidevjoon joonisel 3.30, a. Punktjoonega tähistatakse katkevvoolupiirkonda. Kui koormuse aktiivtakistus on R ja koormuse nimivool Id k, siis pinge keskväärtus on RId k, järelikult RId k q= . Ud s Koormusvoolu Id k kahanemise korral läheb muundur pidevvoolutalitlusest katkevvoolutalitlusse. Kahe talitluse vaheline piir on näidatud joonisel 3.30, b punktjoonega. Kahekvadrandiline pinget madaldav pulsilaiusmuundur võimaldab muuta koormusvoolu suunda, kuid ei võimalda muuta väljundpinge polaarsust (joonis 3.30, c). Sümmeetrilise juhtimisega neljakvadrandiline pinget madaldav pulsilaiusmuundur tagab talitluse kõikides kvadrantides (võimaldab muuta väljundpinge polaarsust). Sellise muunduri väljundtunnusjooned on toodud joonisel 3.30, d
annaabi.ee 
