Spekter, -liigid, spektraalaparaadid, spektraalanalüüs
valguse koostis oleneb aine olekust (gaasiline, vedel, gaasiline), rõhust, temperatuurist.
Ainete kiirgust iseloomustavad kiirgusspektrid. Neid võib jaotada kaheks liigiks:
pidev- ja joonspektreiks.
Pidevspekter on selline, kus on esindatud kõik lainepikkused. Selles pole tühje kohti ja
spektograafi mattklaasile tekib vikerkaarevärviline riba. Katsed näitavad, et pideva
spektri annavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ning
tihedad hõõguvad gaasid. Pidevusspekter on näiteks Päikese või hõõglambi valgusel.
Pidevspektri kuju oleneb aine temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur, seda
rohkem valgust kiiratakse. Samuti on pidevspektri maksimum seda lühemate
lainepikkuste pool, mida kõrgem on tema temperatuur.
Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumeda taustal. Neid jooni nimetatakse
kiirgusjoonteks. Iga aine kiirgab valgust ainult kindlail lainepikkustel, mis on
iseloomulik just sellele ainele
annaabi.ee 
