Rannikumere kaugseire referaat
Samuti on piltidel kasutatavad sellised meetodid nagu
„contextual editing” ehk võttes ette arvesse, millised vetikarühmad millistel sügavustel
tavaliselt kasvavad on võimalik saada täpsemaid fütobentose kaarte. Nendes piirkondades,
kus on olemas in situ mõõtmiste tulemusi, saab aga pildi statistika põhjal hinnata uuritud
põhjatüüpide esinemiskohad kogu pildi ulatuses. 2005. aastal kasutati põhjataimestiku
kaardistamiseks ka satelliitsensoreid, mis mõõtsid pidevspektreid ja oleks teoreetiliselt
suutelised eristama uuritud põhjatüüpe. Samas on sellise sensori ruumiline lahutus 30 m.
Vetikavööndite laius uuritud alal oli tihti vaid mõni piksel lai ja fütobentose varieeruvus
pikseli piires tihti suur. Seega on andmete interpreteerimine keerukas.
Põhjataimestiku kaardistamiseks on tõenäoliselt sobivaim kasutada lennuvahendil paiknevaid
spektromeetreid. Nende ruumiline lahutus ning spektraalne lahutus peaks olema optimaalne
fütobentose kaardistamiseks