Alalisvoolumootori reostaatpidurdusel lahutatakse mootor kontakti K abil toiteahelast ning lülitatakse kontaktiga K4 sisse pidurdustakisti Rp. Pöörlev masin alustab tööd generaatorina, voolu suund muutub vastupidiseks ning kiirus väheneb vastavalt pidurdustunnusjoonele 4. Pidurdamise intensiivsus sõltub pidurdustakistuse ja ankruvoolu suurusest. Koormuse pinge ja voolu reguleerimiseks kasutatakse reostaate ja lülititalitluses pooljuhtseadiseid. Lüliti eeliseks võrreldes pidevatoimelise regulaatoriga, nt. reguleeritava takisti või võimenditalitluses transistoriga, on väiksem energiakadu (joonis 4.12). Ud i1 RL R ir i2 Ud i1 RL i2 a) b) Joonis 4.12. Koormuse pinge ja voolu reguleerimine: a) reostaadiga, b) lülitiga Koormuse RL pinge ja voolu reguleerimisel reostaadiga R jaguneb toiteallikast tarbitav vool regulaatori ja koormusvooluks i1 = ir + i2. Kui reguleerida koormuse pinget pooleni (q = 0,5) toiteallika pingest, on
Reguleeritav nivoo Pump Vedelikupaak 118 4.3. Reostaat- ja impulssreguleerimine Koormuse pinge ja voolu reguleerimiseks kasutatakse reostaate ja lülititalitluses pooljuhtseadiseid. Lüliti eeliseks võrreldes pidevatoimelise regulaatoriga, nt. reguleeritava takisti või võimenditalitluses transistoriga, on väiksem energiakadu (joonis 4.12). a) b) i1 i1 i2 R i2 Ud Ud
Analoog-digitaalmuundus on sisendprotsessi usis(t) ajaline diskretiseerimine ja nivoo järgi kvanteerimine. Kehtiv on, et esimeses spektraaltsoonis 0...1/2 T diskr (k=0) sisendprotsessi usis(t) diskreetsete lugemite usis(tr) spekter vastab täielikult lähtespektrile. Seega võib siis diskreetsete lugemite u sis(tr) põhjal taastada esialgse pidevatoimelise protsessi usis(t) moonutusteta. Et suruda maha spektrikomponendid, mis asetsevad väljaspool esimest spektraaltsooni k/2T diskr...(k+1)/2Tdiskr, kasutatakse enne diskretiseerimist kõrge sageduskarakteristiku täisnurksusega MP analoogfiltrit nn alias-filtrit. 4.1.2 AD muundus vahesagedusel- 4.1.2.1. Töötlus signaali hetkväärtuste järgi (reaalse, mittekompleksse signaali töötlus)- Kui on piiratud ADM töökiirus, siis selleks, et töödelda signaali ikkagi esimeses spektraaltsoonis 0..
graafikuna. Viimasel juhul on abtsissteljel aeg ja ordinaatteljel x v(t) väärtused kokkulepitud xs(t) juures. Siirdekarakteristik on ühikhüppelisele sisendsignaalile vastav siirdeprotsessi graafik. (sisendsignaali suhteline muutus on üks). Näide (üleval protsess, all siirdekarakteristik): 27 Kui juhtseadme signaalide kvantimise sagedus on piisavalt suur, filtreeritakse süsteemi pidevatoimelise osa poolt impulsside kandesagedusega harmooniline komponent välja ning diskreetne süsteem töötab sarnaselt pidevatoimelise süsteemiga. 17. Sageduskarakteristikad. Sageduskarakteristikate määramine lülide või ARS diferentsiaalvõrrandite alusel. Reaalses automaatreguleerimissüsteemis toimivad signaalid on harva siinuselise iseloomuga. Nii sisendsignaalid (häiringud) kui ka nende poolt esile kutsutud väljundsignaalid on tavaliselt suvalise kujuga
(1 ... 100 kHz), millele vastav tsükli kestus on 1 ... 0,01 ms. Arvregulaatorite sisend- ja väljundfunktsioone esitatakse diskreetsete väärtuste jadana, kus muutujate hetkväärtused on fikseeritud ajaintervalli ∆t järel. Funktsiooni tuletisteks aja järgi on vastavat järku diferentsfunktsioonid, integraalideks aga summa funktsioonid. Regulaatori väljundfunktsioon iseloomustab väljundsuuruse sõltuvust sisendsuurusest. Näiteks pidevatoimelise proportsionaalregulaatori ehk P regulaatori tööd kirjeldab väljundfunktsioon U reg = K p ⋅ ∆U (t ) , (2.2) kus Kp on regulaatori ülekandetegur, ∆U(t) sisendsignaal. Diskreetse regulaatori korral tuleb pidev aeg t asendada diskreetse ajaga n, mis kujutab endast järjestikuste ajaintervallide järjekorranumbreid U reg = K p ⋅ ∆U (n ) . (2.3)
annaabi.ee 
