Tema kujutluses seostusid helid värvitoonidega. Skrjabini muusikas ei ole kuulda vene rahvaviise, see aga ei tähenda, et ta oma kodumaa muusikast kaugele jäi. Tema muusikale on omased teised venepärasusele viitavad jooned: kellahelinad, pajupilliviled, vene rahvalaulule omane kahehäälsus. Aleksandr Skrjabini loodud klaverisonaadid näitavad ilmekalt tema loomingustiili kujunemisteed. Helilooja oli 20-aastane, kui valmis tema 1. sonaat. See oli aeg, mil ta seisis kõrgelennulise pianistliku karjääri lävel, aga paraku vigastas ta ülemäärase harjutamise tõttu oma kätt. Skrjabini jaoks oli see tema elu esimene tõeline läbikukkumine ning tema meeleheide ja trots saatuse vastu peegelduvad Klaverisonaadist number 1. Helilooja aga ei elanud kaua: rumala juhuse läbi katkes tema elu talendi õitseajal. Aga endast jättis ta järele kaunid klaveripalapuistmed 90 prelüüdi, 10 sonaati, poeemid, etüüdid,
22. Chopin on üks mu lemmikumaid heliloojaid ja sellepärast nautisin eelkõige just kontserdi esimest osa. Peale vaheaega oli kuulda teise tuntud 19. sajandi helilooja Johannes Brahmsi teoseid. Ka tema oli üks juhtivaid romantismiajastu muusikuid. Taal esitas Brahmsi loomingust tema kaks eepilist rapsoodiat. Ülejäänud kontsert oli pühendatud 20. sajandi heliloojale Maurice Ravelile. 20. sajandi esimesel kümnendil andis Maurice Ravel märkimisväärse panuse pianistliku tehnika ja väljendusvahendite uuendamisse. Olnud helilooja ameti kõrval ka särav pianist, tundis ta peensuseni klaveri kõla ja virtuoosse mängu saladusi. Tema suurvormidest klaverile on tuntud tsükkel „Öine Gaspard“, mis kõlas ka kontserdil Ralf Taale esitluses. See valmis 1908. aastal, inspireerituna romantismiajastu kirjaniku Aloysius Bertrandi (1807-1841) proosapoeemidest. Ravel vali neist välja kolm ning pealkirjastas vastavalt oma heliteose osad:
sisulised taotlused. Liszt kuulus nende hulka, kelle juures oli tasakaalus tehniline meisterlikkus ja sisuline sügavus. ühtegi teost ei mänginud ta kaks korda ühe ja sama tõlgitsusega. Autori tekstidesse lähenes ta tihti vabalt, tehes neis ettekande ajal oma korrektuure, laiendades klaveri faktuuri, akorde jne. Seda võis lubada endale ainult suur loov kunstnik, kelle käsutuses oli suur taktitunne, peen maitse ja hea tehnika. MILLISED OLID SIIS LISZTI PIANISTLIKU TEGEVUSE SILMAPAISTVAMAD JOONED? 1. Estraadi ainuvalitseja. Oli tavaks, et kontsertprogramme ei täitnud ainult üks interpreet. Kui Chopin 1829. aastal Viinis esines oli tema kontserdil kaastegev isegi ballett. Liszt oli esimene, kes hülgas kõik kaasesinejad, öeldes prantsuse päikesekuninga Louis XIV ümbermõtestatud sõnadega: "Kontsert, see olen mina." 2. Repertuaar. Kõige enam armastas Liszt romantilise ajastu muusikaliteratuuri. Klassikutest mängis ta Bachi ja Beethovenit
Pariisis. 19 saj. tärganud rahvuslike koolkondade esimene oluline helilooja (poloneesid, krakovjakid, ligi 60 masurkat). Uus tämbririkas klaveristiil tüüpilise ornamentika ja isikupäraste mängufiguuridega saates, millel on tugev järelmõju. Sageli folkloorsete joontega harmoonia väga peene ja ehtromantilise väljenduskeele teenistuses (nokturnid) .Teosed .2 klaverikontserti, hulgaliselt klaveriteoseid sh.24 prelüüdi ja 2 vihikut etüüde.(olulised pianistliku hariduse juures). 4. Robert Schumann (1810- 1856) Sündinud Zwickaus( saksamaa) juuratudeng, muusikaõpingud Leipzigis, tegutsenud lühikest aega Leipzigi konservatooriumis, Düsseldorfis muusikasirektor .Abielus nimeka pianisti Clara Wieckiga, oma õpetaja tütrega.Vaimuhaigus aastast 1854. Oluline on tugevalt klassikutega seotud klaveri ja laululooming, tänu põhjalikule Bachi uurimisele tihedalt polüfooniline looming( fuugad teemale B-A-C-H), siit väga
annaabi.ee 
