Retsensioon 29. aprillil käisin Pärnu Raekojas kuulamas kontserti ,,Jagamisrõõm", kus esitati klaverikillukesi eesti heliloojate ja Griegi radadelt, lisatuna natukene ka improvisatsiooni. Pianistiks oli 19-aastane Gerly Kättmann, kes studeeris 10 aastat Pärnu Muusikakoolis ning hetkel õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kooridirigendiks. Kontserdi eesmärgiks oli jutustada eluringist, nagu noor pianist ise ütles ning sellest tuleneb ka kontserdi pealkiri ,,Jagamisrõõm"- esitaja tahab jagada oma tundeid ja kõike õpitut kuulajatega. Esitusele tulid Edward Griegi klaveritükid kogumikust ,,Lüürilised palad", Olav Ehala ,,Ma tahan olla öö ...",
suurimaks klaverivirtuoosiks,sümfoonilise poeemi loojaks;oma aja parimaid pianiste;kirj.palju klaverimuusikat;arendas klaverimäng.tehnikad seades uued standardid tuleviku jaoks;abivalmis teiste heliloojate vastu;sündis Sporoni linna lähedal,isa lambakarjus;9a esines eduka pianistina Ungari linnades,1ks õpetajaks isa;1822 alustas õpinguid,siirdus Pariisi,üritas pääseda konservatooriumi;õppis kompositsiooni;külastas Paganini viiulikontserti,kavatses saada oma aja suurimaks pianistiks;1830 40reisis paljudes EUmaades,andis kontserte Venemaal,esines TÜaulas;184861elas Saksam,oli dirigent ooperiteatris/sümf.orkestris,muusikapedagoog,romantilise suuna eestvõitleja,muusikakriitik/muusikaliste uurimuste läbiviija;viimased 25a seotud Itaaliaga,kirj.vaimulikku muusikat,8a Roomas kloostris,viim.elua.elas Wagneri(väimees)juures. Klaverile u800teost,ka sümfoonilist poeemi(13),etüüde,prelüüde,kantaate,ungari rapsoodia(19),kontsert klaverile/sümf
tuleviku jaoks. Liszti imepärased muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. 9-aastaselt esines ta eduka pianistina Ungari linnades. Liszti esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes oma töö kõrvalt mängis orkestris. Perekond siirdus Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud. Pariisis õppis ta kompositsiooni. Külastas ta Paganini viiulikontserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks. Saksamaal oli dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, aga ka muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija. Viimasel 25 aastal kirjutas palju vaimulikku muusikat. Veetis 8 aastat Roomas kloostris. Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. Liszt oli ajastu säravaim pianist ja kuulsaim klaveripedagoog
kontserdi. Teda õpetati tasuta, sest perekonnal polnud piisvalt raha, et selle eest maksta. Oma päritolu tõttu ei võetud 1823 teda Pariisis konservatooriumi. 1824 andis ta esimese avaliku kontserdi Pariisis. Ta õppis Pariisis kompositsiooni Ferdinando Paeri ja Anton Reicha juhendamisel. 1827 suri ootamatult Liszti isa. Peale seda, kui ta külastas Niccolo Paganini kontserti 1832, 22 aprill, kavatses ta sellest inspireerituna saada oma aja kõige suurimaks pianistiks. 1835 asus ta elama Sveitsi. 1837 läks ta Itaaliasse. 1830-1840, reisis ta palju Euroopas, andes kontserte. Suurema osa sissetulekust annetas ta heategevusele. 1842 esines ta Tartu Ülikooli aulas. 1848-1861 elas Ferenc Saksamaal, kus ta oli muusikakriitik, helilooja, muusikapedagoog, romantilise suuna eestvõitleja ning dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris. 1861 kolis Ferenc Roomasse, kloostri. Ka oma loomingus pühendus ta palju vaimulikule temaatikale
Mozarti, Beethoveni, Weberi jt muusikaga pärast isa surma oli sunnitud õppima minema juurat Leipzingi ülikoolis tudengipäevil vaimustus Schubert muusikast ning hakkas võtma klaveritunde linna kuulsaimailt klaveriõpetajalt Friedrich Wieckilt, kelle tütre, Clara Wieckiga, ta hiljem abiellus õpingud jätkusid Heidelbergi ülikoolis tutvus 1830. aastatel Itaalia ooperiga, kuulis Frankfurdis Paganinit avaldas sügavat muljet ja soovi pianistiks saada loomingus on põhilised zanrid klaveriteosed, vokaalmuusika ja hiljem orkestrimuusika väljapaistvama osa moodustavad soololaulud tähelepanu pälvib ääretult asjatundlik ja mitmekülgne tekstivalik Schumann, erinevalt Schubertist, suurendas klaveri osatähtsust mitte meloodiad klaverisaatega, vaid pigem lüürilised klaveripalad lauludega Schumann arendas edasi variatsiooniprintsiipi andes sellele uue väljendusrikkuse.
Õppis vaheaegadega 1830nda aastani. Need olid vastumeelsed ja huvidele vastandlikud. Rahulolematust leevenddas klaver. Harjutas ennast unustavalt (max 8-10 h). Läks Wieck'i juurrde. Neue Zeitschrift für Musik oli Schumanni ja sõpradega välja antud ajakiri (väga populaarne). Propageeris kõrget moraali, arvustas akadeemilisust. Samaaegselt õppis tööd klaveriga. Wieck onn rahul ja ennustab tulevikku pianisti ja heliloojana. Suur hulk klaverimuusikat. Siht saada Chopini ja Lizsti tasemel pianistiks. Puudusteks nõrkus, sõrmede lühidus, mängu apöikatsioon, täpsus, tundelisus. Hakkab oma kätt täiendama, kuid rikub juba eos. Kasutas vahendit õpetaja teadmata. Ilmsiks tulles skandaal,mille järel õpiingus katkevad. Lisaks suhe Wiecki tütre Claraga. Wieck abielu vastu (3 kohtuprotsessi), kuid kaotab. 1840 pulmad. Clarast sai 19 saj väljapaistvamaid naismuusikuid (sh lauluhääl). 1843 asub Mendelssohni kutsel tööle Leipzigi konservatooriumisse, aasta hiljem Dresdenis. Lootis
kõrvalt mängis Eszterházy orkestris, mida dirigeeris Joseph Haydn · 1822. a alustas Liszt õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all · 1823. a siirdus perekond Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud Muusikaõpingud · 22. aprillil 1832. aastal külastas ta Niccolò Paganini viiulikontserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks · 1830.1840.tel aastatel reisis Liszt paljudes Euroopa maades, andes kontserte ka Peterburis, Moskvas ja mujal · 1842 esines Liszt Tartu Ülikooli aulas Muusikaõpingud · 18481861 elas Saksamaal · Viimased 25 aastat oma elust oli ta rohkem seotud Itaaliaga kirjutas palju vaimulikku muusikat · Veetis 8 aastat Roomas kloostris · Viimased eluaastad elas Saksamaal, Richard Wagneri juures, kes oli tema väimees Looming
kritiseeriti tegelikkust. Tulid uued teemad revolutsioon, leinamuusika . Sai alguse operett Selle tähtsaim esindaja oli helilooja Johann Strauss juunior. Schubert- austria helilooja. Kirjutanud üle 600 laulu(N: Metshaldjas) , laulutsüklid, kammerteosed,klaveriteosed. 7ooperit, 6laulumängu , 9.sümfoonia on lõpetamata sümfoonia. Tunnis kuulasime Ave Mariat, Metshaldjas, Serenaad Schumann: Saksa helilooja. romantismiesindaja. Tahtis saada pianistiks aga harjutas üle ja siis keelati mängimine ära. Kirjutas laulutsüklid (Poeedi armastus (10laulu), Naise elu ja armastus( 8laulu) ), klaveriteosed(liblikas) , lastetseenid, sümfooniad(Kevad sümfoonia, Reinisümfoonia) Tunnis kuulasime ka .unistust,, viiulikontsert, valss albumilehel Mendelssohn- Saksa helilooja. Teosed: Orkestri teosed sümfooniad ,(5.sümfoonia, Reformatsiooni sümfoonia,Itaalia sümfoonia,Soti sümfoonia. Avamängud: Hebriidid, Kontserdid, Viiulikontsert
Heino Eller (1887-1970) Elulugu Lapsepõlve veetis St. Peterburgis Perekond oli muusikalembeline Emal oli väga hea lauluhääl ning isa meisterdas juba nooruses ise viiuleid Kõik lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks: Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid seotud viiuli- ja kitarrimänguga. 12-aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma "Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures Käte ülepingutuse tõttu pidi ta aga viiuliõpingud katkestama ning õppis aastail 1908-1911 hoopis Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas Heino Eller oli abielus pianist Anna Kremeriga (18861942) Heino Elleri teine abikaasa oli Ellu Eller
sõnadest) II instrumentaallooming (pandi juurde sõnaline programm seletus) Click to edit Master text styles Ilja Repini Second level portree Third level Fourth level Fifth level Elulugu Modest Petrovits Mussorgski (1839-1881) sündis Pihkva kubermangus. Kannatas vaimse tasakaalutuse all, mida süvendas alkoholism. Tema muusikaanne ilmnes varakult ja ta sai heaks pianistiks. Perekond soovis, et ta teeks karjääri sõjaväes. Ta lõpetaski sõjakooli ja ta võeti eliitväeossa. Demobiliseerus kahe aasta pärast. Tutvus Balakireviga ja pühendus koos temaga tõsisele muusikale. Rahaliste raskuste tõttu hakkas ametnikuks. Samal ajal töötas oma esimese ooperi ,,Salambo" kallal. Suri oma 42. sünnipäeval alkoholismist tingitud epilepsiasse. Looming
isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Erila külas. Urnesaksade peres armastati laulmist, Pustavail oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15-aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Uhan Saviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Arter Kapi klassis). Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva
Elukäik Gustav Ernesaks Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15-aastaselt(1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal ja 1934. a. kompositsiooni erialal. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest
19. sajandi üks hinnatuim muusik oli Poola helilooja Fryderyk Chopin. Chopin lõi täiesti ainulaadse klaverifaktuuri, milles on oluline roll harmooniliste nüansside peenel sulandamisel pedaliseerimise abil. Tema loomingule on iseloomulik klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustatus. Ungari helilooja, dirigent ja pianist Ferenc Liszt oli teine hinnatud klaverimuusik, kes tunnustati 19. saj suurimaks klaverivirtuoosi pianistiks. SÜMFOONILINE POEEM Uueks žanriks romantismiajastu orkestrimuusikas oli üheosaline sümfooniline poeem, mille esimesena võttis oma loomingus kasutusele Ferenc Liszt. Sümfooniline poeem on programmiline heliteos, mille keskmes on romantismi ideaalidele omaselt ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelane või siis mõni kirjanduslik süžee. INSTRUMENTAALKONTSERT 19. sajandil kujunesid välja instrumentaalkontserdid. Kontsertidel on tavaliselt kolm osa,
· ,,Puhastustöö" toimus ka Heliloojate Liidus Heliloomingu eesmärgid · Nõukoguliku elu kajastamine · Kirjutati massilaule ja vokaalsümfoonilisi teoseid muusika teenis ideoloogilist eesmärki · Loodi muusikat Stalini, partei, kommunismi ja kolhooside kiituseks Gustav Ernesaks (1908 1993) · Sündis 12.detsembril Peningi vallas (Harjumaa) · 1924.a astus Tallinna konservatooriumi klaveriklassi, ent mõistis, et pianistiks õppida oli liiga hilja. · Vahetas eriala, lõpetas 1931.a laulu-ja muusikaõpetuse eriala · Edasi õppis Artur Kappi kompositsiooniklassis (1934.aastani) · Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. · 1937.a kutsuti teda õppejõuks konservatooriumisse. · II MS aegu mobiliseeriti nõokogude võimu poolt. Temast sai Vene tagalas
Siinsed sündmused... 9.märts 1944 Estonia maja pommitamine. 1950 1. Nõukogude laulupidu. Eesti kooriklassika kõrval kõlasid nõukogudelikud laulud Maatasa tehti senised rahvusliku heliloomingu saavutused 1950. vallandati konservatootium 16 õppejõu, nende seas Mart saar, Ctrillus Kreek ,,Puhastustöö" Toimus ka Heliloojate Liidus Gustav Ernesaks 1908-1993 Sündis 12.detsembril 1908 Peningi vallas 1924 astus Tallinna konservatooriumi klaveriklassi, ent mõistis et pianistiks õppida on liiga hilja Vahetas eriala, ning lõpetas 1931.a laulu ja muusikaõpetuse eriala Edasi õppis Artur Kappi kompositsiooniklassis Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Lisaks juhatas mitmeid koore 1937. kutsuti õppejõuks konservatooriumisse 2. maailmasõja aegu mobiliseeriti nõukogude võimude poolt. Temast saab Vene tagalas aktiivne muusikategelane Eesti RAM-1944. Asutas Eesti kutselise meeskoori
oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud. 1827 suri Liszti isa ja noor muusik jäi üksi Pariisi ilma rahalise ja moraalse toeta. Sellel järges suur depressioon. Kuid kui 1830 vallandus revolutsioon, ärkas Liszt kuid kestnud haigusest ja melanhooliast. Väga mõjus Lisztile 22. aprill aastal 1832 Siis külastas ta Paganini viiulikointserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks. 1835.a.sai alguse kooselu krahvinna Marie d´Agoult´ga, kellega tal oli kolm last. Nad elasid ja reisisid Sveitsis ja Itaalias, millele järgnesid edukad kontsertreisid kogu Euroopas. Suhted Marie´ga aga jahenesid ning nende kooselu lõppes 1844.a. 1847.a. tutvus Liszt Kiievis vürstinna Caroline von SaynWittgensteiniga, kellest sai muusika ajaloolaste sõnul "Liszti elu teise poole ainus püsiv täht paljude planeetide ja komeetide kõrval." Aja pikku sõvenes Liszti huvi usu vastu
Elulugu Aastal 1822 alustas Liszt õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all, muusikateooriat õpetas talle Antonio Salieri. Aastal 1823 siirdus perekond Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud. Pariisis õppis ta kompositsiooni. 22. aprillil 1832. aastal külastas ta Niccolò Paganini viiulikontserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks. Elulugu 1830.1840.-tel aastatel reisis Liszt paljudes Euroopa maades, andes kontserte ka Peterburis, Moskvas ja mujal. Aastal 1842 esines Liszt Tartu Ülikooli aulas. 18481861 elas helilooja Saksamaal, peamiselt Weimaris, kus oli dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, aga ka muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija. Elulugu
Aastal 1822 alustas Liszt õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all, muusikateooriat õpetas talle Antonio Salieri. Aastal 1823 siirdus perekond Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud. Pariisis õppis ta kompositsiooni Ferdinando Paeri ja Anton Reicha juhendamisel. 22. aprillil 1832. aastal külastas ta Niccolò Paganini viiulikontserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks. 1830.1840.-tel aastatel reisis Liszt paljudes Euroopa maades, andes kontserte ka Peterburis, Moskvas ja mujal. Aastal 1842 esines Liszt Tartu Ülikooli aulas. 18481861 elas helilooja Saksamaal, peamisel Weimaris, kus oli dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, aga ka muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija. Viimased 25 aastat oma elust oli ta rohkem seotud Itaaliaga. Sellel
· Gustav Ernesaks sündis 12. Second level Third level detsembril 1908. aastal Peningi Fourth level vallas Perila külas. Fifth level · Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta 15- aastasel. · Ta õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. · 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal ja 1934. a. kompositsiooni erialal. · Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Töö koorijuhina Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast
I 1993 Tallinn) Elulugu Gustav Ernesaks sündis 12.detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Erneseksade peres armastati laulmist, Gustavil aga oli teisigi huvialasid: muusika, joonistamine ja sport. Enamikule kaasaegsetele on tänini kättesaamatu tema tulemus kaugushüppes 6.30. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astust ta alles 15-aastaselt (1924), ja õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, kuni mõitis, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal asutus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. aastal muusikapedagoogika erialal ja 1934. aastal kompositsiooni erialal. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks mitmes Tallinna koolis muusikaõpetajana. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhitatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast välja paistma. Tavalisest Tallinna
ennast arnedada ,,La Campanella,, ,,24 kapriisi,, FERENC LISZT (1811-1886) Ajastu 1 suurimaid pianiste. Oli veel helilooja, pedagoog, muusikakriitik ja dirigent. Teosed: ,,Rännuaastad,,(2 vihikut klaveriteoseid) 12 sümfoonilist poeemi (programmiline muusika) 2 sümfooniat ,,Dante,, ,,Faust,, Taotles klaverite orkestriaalset kola. Virtuooslikud elemendid. Liszt: ,,Kontsert, see olen mina.,, ROBERT SCHUMANN(1810-1856) Saksa helilooja, soov saada pianistiks. ,,Uus muusikaajakiri,, asutaja ja toimetaja. Abiellus Claraga(tunnustatud helilooja ja pianist ning Wiecki tütar) Tema elu iseloomustab sõna ,,võitlus,, Looming: 4 sümfooniat Oratoorium,, Paradiis ja Peri,, Solo ja koorilaul(üle 400) Tuntumad laulutsükid ,, luuletaja armastus,, ,,naise elu ja armastus,, ,,mirdid,, Klaveripalad, tuntumad tsükklid: ,,liblikad,, ,,lastestseenid,, noorte album,, ,,fantaasiapalad,, ,,kreisliriona,, ,,Eusebius,,-lüürik, introvert
Ema suri tal varakult ning tema mälestuseks lasi endale panna lisanime Maria. Ta sündis 22. Juunil aastal 1898 Saksamaal Osnabrückis. Erich Maria Remarque oli saksa kirjanik, kes sündis Osnabrückis raamatuköitja pojana. Pärast põhikooli lõpetamist õppis Osnabrücki katoliiklikus õpetajate seminaris. Aastal 1916 läks sõdurina rindele. Sai mitmeid kordi haavata. Ta armastas väga loodust ning õppis nooruses klaverit. Ta oleks saanud pianistiks aga ta vigastas oma kätt sõjas. Tal on kogu aeg olnud soov luksuse, rikkuse ja naiste järele. Pärast Esimest maailmasõda jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja organistina. Samuti kirjutas ta teatrikriitikat Osnabrücki ajalehtedele. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis. Berliinis elades töötas Erich Maria Remarque Sport im Bild spordiuudiste toimetajana.
andekusest. 1823, kui Liszti pere kolis Pariisi, üritas ta pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud. Pariisis õppis ta kompositsiooni Ferdinando Paeri ja Anton Reicha juhendamisel. 1827 hukkus tema isa mis viis mehe kriisini. Sellele aitas kaasa ka õnnetu armastus. 1830 hakkas aga uuesti klaverit mängima ning 22. aprillil 1832. aastal külastas ta Niccolò Paganini viiulikontserti mis motiveeris teda saama oma aja suurimaks pianistiks. 1830.1840.-tel aastatel reisis Liszt mööda Euroopat, andes palju kontserteid. Esines ka Moskvas ja Peterburis. Aastal 1842 esines Liszt Tartu Ülikooli aulas. 18481861 elas helilooja Saksamaal, Weimaris, kus tegutses dirigendina ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, tegutses muusikapedagoogina, heliloojana ja ka muusikakriitikuna. 1850 lavastas Weimaris Wagneri ooperi Lohengrin. Viimased 25 aastat oma elust oli ta rohkem seotud Itaaliaga. Veetis 8 aastat Roomas kloostris
eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15-aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Juhan Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma
,,Kolm õde" on naturalistlik näidend kõrgklassi langusest Venemaal ja kaasaegses maailmas tähenduse otsimisest. See kirjeldab Prozorovide perekonna elusid ja pürgimusi. Õed on peenekombeliselt ja kultuuriliselt õpetatud noored naised, kes kasvasid üles Moskva linnaosas, kuid on viimased üksteist aastat elanud väikeses provintsilinnas. Esimese vaatuse alguses on Olga kooliõpetaja (näidendi lõpus direktriss). Masa on keskmine õde, kes on õppinud kontserdi pianistiks. Ta on abielus endast vanema mehe Kulõginiga, keda algul pidas elutargaks meheks. Seitse aastat hiljem, aga näeb Masa läbi tema pedantsusest ja mõistab, et nende vahel on vaid tühjus. Noorim õde Irina on täis ootusi. Ta unistab Moskvasse minekust, et kohtuda seal oma elu armastusega. Õed kasvasid üles Moskvas ja tahavad naasta tema keerukuse ja õnne juurde nagu see oli kunagi. Nad idoliseerivad Prozorovide perekonna ainukest poega Andreid. Ta armastab aga Natasat, keda
Heino Eller 1887- 1970 Heino Eller sündis 17. Märtsil 1887. a Tartus. Muusikalised huvid olid laialt levinud ka teiste pere liikmete puhul, emal oli hea lauluhääl, isa meisterdas viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades, laulis ,, Kalevala" meeskvartetis ja tegutses aktiivselt vanemuise seltsis. Perekond oli väga musikaalne, neist neljast said muusikud. Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. H. Elleri lemmik pilliks oli viiul seda hindas ta väga ja harjutas igal avaneval võimalusel. 12. aastaselt hakkas ta viiulitunde võtma ,,Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. Heino Eller õppis ka Tartu Reaalkoolis. 1905. aastal tuli Tartu Reaalkooli õpetajaks Rudolf Tobias, kelle isiksus avaldas Ellerile sügavat mõju. Eller mängis viiulit kooliorkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias
· Enamus laule baritonil (keskmine meeshääl) · Klaveri saatega · Klaveri saade annab õige tausta (loo järgi) · Kasutab põhiliselt kaasaargsete luuletajate tekste · Lähedane või sarnane austria muuskiaga. · (soovitus Peeter Volkonski ja ...) On kirjutanid veel: · 9 sümfooniat · Viimane on ,,Lõpetamata sümfoonia" · Klaveri sonaate · Kammermuusika (kuusaim on ,,Forell") Robert Schumann (1810-1856) · Tahtis saada pianistiks o Leidis õpetajaks härra Wieck, leidis tema tütre Clara, armus temasse, nain vastu, Wieckele see ei meeldinud. Kokku said kui vana ära suri. Abiellusid. · Pianistiks ei saanud, kuna käed olid harjutamisest ära rikutud. · Temast sai helilooja · Rajas saksamaal esimese muusika ajakirja o Tänu ajakirjale said terve rida heliloojaid ja pianiste kuulsaks o Peeti tähtsaks muusikalist haridust ja noorte artistide kuulutamist
detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Erneseksade peres armastati laulmist, Gustavil aga oli teisigi huvialasid: muusika, joonistamine ja sport. Enamikule kaasaegsetele on tänini kättesaamatu tema tulemus kaugushüppes 6.30. Tema kunstnikukäe osavust väljendab isiklik autogramm-sarz. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astust ta alles 15- aastaselt (1924), ja õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, kuni mõitis, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal asutus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. aastal muusikapedagoogika erialal ja 1934. aastal kompositsiooni erialal. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks mitmes Tallinna koolis muusikaõpetajana. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhitatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast välja paistma. Tavalisest Tallinna
* Heino Eller sündis 17.03.1887 Tartus muusikalembeses peres. Emal oli Eller oli erakordselt nõudlik õpetaja. hea lauluhääl, isa mängis külapidudel ja pulmades, laulis "Kalevala" meeskvartetis, tegeles aktiivselt "Vanemuise" seltsis jne. Ka pere kõik * Loominguliselt olid Elleri Tartu-aastad (1920-1940) väga rikkad. lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks: Elsa pianistiks, Tema teoseid esitas sageli "Vanemuise" orkester, mis oli Aaviku käe all Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. saavutanud hea taseme, Elleri autorikontserte korraldati ka Tallinnas. Samuti tegi Eller mitmeid välisreise - Pariisi (1923), Viini, Zürichisse, Riiga * Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid enamasti seotud viiuli- ja
legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15-aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Juhan Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis).
suri, kunstihuvile polnud enam kodust toetust. Ema survel läks ta 1828 Leipzigi ülikooli õigusteadust õppima. Fredrich Wieck muusikapedagoog. Clarast(9aastane) saab Scumanni naine. Võtab klaveritunde Wieckilt. 1829 läheb Heidelbergi muusikaõpinguid jätkama. Satub Niccolo Paganini kontserdile Frankfurdis 1830. Schumann saab lõpliku tõuke loobuda õigusteadusest ja hakata muusikuks. Ehitas seadeldise, millega oma sõrmi venitada, kuid sai sellest käepõletiku ja ei saanud enam pianistiks. Andis koos sõpradega välja muusikaajalehte(10 aastat), oli peatoimetaja. 1838 läheb Schumann Viini, läks sinna eesmärgiga pulmadeks raha teenida, mis ebaõnnestus. Andis oma armuloo kohtusse, võitis ning sai kohtust loa abielluda Claraga, 1840. Nad said 6 last. 1844 andis Clara 2 kontserti Tartus(Venemaa turnee raames), Robert oli temaga kaasas. 1850 lähevad elama Düsseldorfi. Seal sai robert töökoha. 1853 külastas Schumanne J.Brahms, Schumann kiitis tema loomingi heaks.
Nende asutuste rajaja oli Vene helil A. Rubinstein. M. Balakirev (matemaatik), C. Cui (sõjaväelane), M. Mussorgski (sõjaväel.), N. Rimski-Korsakov (mereväelane) “ROMEO JA JULIA” avamäng fantaasia sümfoonia nr 6 H-moll “PATEETILINE” “AASTAAJAD” klaveripala Pähklipureja “LILLEDEVALSS” H-moll instrumentaal kontser 23.osa 4. Sergei Rahmaninov 1973-1943, wunderkind ja tema kujunemine maailma üheks silmapaistvaimaks pianistiks, heliloojaks, dirigendiks. Rahmaninov sündis Novgorodi kubermangus, ta on maetud USA-sse. 4-aastaselt hakkas Rahmaninov klaverit õppima, 9-aastaselt läks ta Peterburi konservatooriumisse. 1888 läks ta Moskva konservatooriumisse klaverit ja kompositsiooni õppima. Õpingute ajal tutvus ta paljude silmapaistvate vene heliloojatega. Peale konservatooriumi lõpetamist kutsuti teda ooperi teatrisse dirigendiks. 1904. aastal sai temas Moskva Suure teatri dirigent. Põhiliselt juhatas ta
Schuberti teoseid identifitseeritakse nimistu järgi, mille koostas muusikateadlane Otto Erich Deutsch - Deutsch Verzeichnis. 2. Robert Schumann 18101856 Saksa pianist ja helilooja, romantismiajastu tähtsamaid laulu ja klaverimuusika loojaid.Schumann tegutses elu jooksul mitmetes saksa linnades, tähtsaim neist Leipzig.Leipzigis leidis ta väga hea klaveriõpetaja Friedrich Wieck´i, kelle tütar Clara sai kogu Euroopas kuulsaks pianistiks ja Schumanni abikaasaks. 1844. aastal alguses saatis Schumann Clarat kontserditurneel mis kulges läbi Baltimaade Peterburgi ja Moskvasse. Clara Schumann kontserdid toimusid ka Riias, Tartu Ülikooli aulas ja Narvas. 3040-ndatel aastatel kohtus Schumann paljude kaasaegsete muusikutega nagu Chopin ja Liszt, Berlioz ja Wagner, aga eriline sõprus sidus teda noore Brahmsiga, kellele ennustas suurt tulevikku .
muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Juhan Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada
on minu arm", mis kujunes nõukogude ajal eestlastele ka mitteametlikuks hümniks. 3 Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15-aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, kuid mõistis peagi seda, et pianistiks õppida on juba liiga hilja. 1929. aastal astus ta jällegi konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. aastal kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis) Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmetes Tallinna koolides. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma.
Kombetäiuse puhul on võimalik jagada tervet kolmeks: suurem - liialdus, väiksem - puudulikkus või võrdne -vahepealsus. Kõige parem jagamine oleks vahepealsus, kuna keegi ei tahaks liiga palju karta asju või tunda vähe rõõmu asjadest. Ikka on hea, kui kõik tunded ja tegutsemised on parajalt vahepealsed. Loomutäiuse saame me endale siis, kui meil on võime toimida. Näiteks muusikas: kui inimene õpib heaks klaverimängijaks, siis saab ta ka heaks pianistiks. Kui ta õpib halvasti viiulit, siis tuleb tast halb viiuldaja. Järelikult seadumused tekivad sarnaselt toimevõimetele ja see peab olema kindla suunaga, sest sellest kujuneb välja, et kas läheb hästi või halvasti. Tegudes me liigume naudingu ja kannatuse järgi. Ning neid peab oskama õigesti kasutada. Omaduse olek on tähtis, kui inimene tahab olla heatahtlik, siis peab ta käituma heatahtlikult. Järelikult, kui inimene tahab halba, siis ta käitub ka halvasti. Samas on võimalik
ja "Leierkastimees". Noormees lahkub kodunt ja rändab läbi maailma. Kangelase saatused ja elamused on seotud looduse meeleoludega. Kuid kevad on juba kaugel ja ees ootab talv. ROBERT SCHUMANN (1810-1856) Sündis Saksamaa väikelinnas, ema soovil läks õppima õigusteadust, mis talle siiski ei meeldinud (saksa helilooja). Leipzigis elades hakkas võtma klaveritunde ning pühendus täielikult muusikale. Schumann soovis saada heaks pianistiks, kuid pärast randmevigastust oli karjääril kriips peal. 1830-1840 oli ta viljakamad aastad, mil valmis mitmeid klaveripalu ja soololaule. Üle poole oma teostest kirjutas ta 1840. aastal - pulmaaasta Claraga (tegemist tema esialgse klaveriõpetaja tütrega). Oma elu viimased aastad veetis ta vaimuhaiglas. Schumann oli oma elu jooksul komponist, väljapaistev muusikakriitik ja ajakirjanik. Sajandi 30-ndad aastad said Scumanni loomingu esimeseks õitseajaks. Samal ajal sai alguse
ja palju kammermuusikat. Tema "Kodumaine viis" keelpilliorkestrile on omamoodi eesti muusika visiitkaart. Heino Eller sündis 17.03.1887 Tartus muusikalembeses peres. Emal oli hea lauluhääl, isa meisterdas nooruses ise viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades, laulis "Kalevala" meeskvartetis, tegeles aktiivselt "Vanemuise" seltsis jne. Ka pere kõik lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks: Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid enamasti seotud viiuli- ja kitarrimänguga. 12- aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma "Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. 1902. aastast, kui Eller õppis Tartu Reaalkoolis, õpetas teda Tartu saksa orkestri "Stadtkapelle" kontsertmeister Eduard Wähner. Sümfoonilised teosed: 1917 "Videvik" (sümfooniline pilt) 1920 "Koit" (sümfooniline poeem)
sümfoonilisi teoseid ja palju kammermuusikat. Tema "Kodumaine viis" keelpillorkestrile on omamoodi eesti muusika viisiitkaart. Elulugu : Heino Eller sündis 17.03.1887 Tartus muusikalembeses peres. Emal oli hea lauluhääl, isa meisterdas nooruses ise viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades, laulis "Kalevala" meeskvartetis, tegeles aktiivselt "Vanemuise" seltsis jne. Ka pere kõik lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks: Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid enamasti seotud viiuli- ja kitarrimänguga. 12-aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma "Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. 1902. aastast, kui Eller õppis Tartu Reaalkoolis, õpetas teda Tartu saksa orkestri "Stadtkapelle" kontsertmeister Eduard Wähner. Õpinguaastaist pärinevad ka Elleri esimesed tuntud helitööd ("Videvik" 1917, "Koit" 1918-1920. 13.Eduard Tubin(18.06
Viiendal kvartetil, tema Kolmandal sümfoonial ja Sümfonietil. Heino Elleri Elust Lapsepõlv, St. Peterburg Heino Eller sündis 17.03.1887 Tartus muusikalembeses peres. Emal oli hea lauluhääl, isa meisterdas nooruses ise viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades, laulis "Kalevala" meeskvartetis, tegeles aktiivselt "Vanemuise" seltsis jne. Ka pere kõik lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks: Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid enamasti seotud viiuli- ja kitarrimänguga. 12-aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma "Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. Eller mängis viiulit kooli orkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Tobiase juures pani Eller kirja ka oma esimesed kompositsioonikatsetused. Juba 1907. aasta sügisel astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuliklassi
Rootsi koor Svanholm Singers kutsus endaga koos esinema ja hiljem plaati tegema. Segakoor Latvija tähistas Riias Tormise juubelikontserdiga Eesti Vabariigi aastapäeva. Inglismaale on kutsutud. Helilooja on ka interpreedina, orelimängijana, katsetanud. ,,Minu orelikarjäär lõppes sellega, et konservatooriumi oreliklass pandi 1940-ndate lõpus kinni kui Nõukogude ühiskonnas ebavajalik. Kõik, kes seal õppisid, otsisis mingi muu ameti kes hakkas koorijuhiks, kes pianistiks, kuidas keegi. Minust ei 15 Eesti muusika biograafiline leksikon, 1990, Tallinn, Valgus, lk 264-266 16 Eesti Päevaleht 28.04.2007 18 saanudki pillimängimise alal midagi ja ma olin sunnitud hakkama heliloojaks." 17 Nii räägib Tormis ise. Ka koorijuhtimist oli ta proovinud, ,,...aga minu natuur ei sobi, mul ei ole kooriga kontakti," ütleb ta samas intervjuus. ,,Raua needmise" esiettekandel mängis Tormis trummi
· Arenesid välja rahvuslikud koolkonnad. · Muuhulgas taaselustati J.S. Bachi ja G.F. Händeli loomingut. Franz Schubert (1797-1828) Austria · Peetakse esimeseks romantikuks. · Elas peamiselt Viinis. · Kirjutas arvukalt klaverisonaate, oopereid (laulumänge), 10 sümfooniat; tuntud soololaulude tsüklid "Ilus möldrineiu","Talvine teekond","Luigelaul". Tema laulude saated on kunstiliselt iseseisvad. Robert Schumann (1810-1856) Saksamaa · Elas Leipzigis. · Unistas saada pianistiks. · Looming: klaveripalade tsükkel ,,Karneval"; laulutsüklid ,,Poeedi armastus","Naise elu ja armastus"; 4 sümfooniat. Fenerc Liszt (1811-1886) Saksamaa · Õppis Viinis, päritolult ungarlane. · Suur klaverikunstnik, lõi klaverist kontsertinstrumendi. · Looming: sümf. teosed ,,Fausti-" ja ,,Dante-sümfoonia"; sümf. poeemid (,,Ungari prelüüdid") Fryderic Chopin (1810-1849) Saksamaa · Poola ja prantsuse päritolu. · Loomingut mõjutas mälestus kodukülast Poolas
eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15-aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Juhan Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma.
vajadused ohvriks tooma ühiskonna pealesunnitud vajadustele. Võivad tekkida neuroosid. Ideealiks oli viia kokku Marxi ühiskonna ja Freudi isiksuse käsitlus, viies ühist teooriat. Freudomarxistid. (arvestusel- isiksusekäsitlus, soomusrüü idee, segmendid ja põhjused) Alfred ADLER Sündis 1870 Viinis. Rahvuselt juut. Isa kaupmees. Musikaalne pere- õde sai pianistiks, vennast viiuliõpetaja. Ise oli lauluhäälega- kas laulja v meditsiiniõpe. Haige laps. Põdes raskeid haigusi. Õppimine ja lugemine edeneski tänu sellele, et oli pidevalt haige. Alaväärsustunne lapsena; hoidis teistest lastest eemale pigem. Lähtus sellest ka oma psühholoogias. Peeti omal ajal üheks parimaks lektoriks. Rahvusvahelise tasmega, hea suulise eneseväljendusoskusega. Pigem parem suuliselt kui kirjalikult. Freud oli eeskujuks, sest töötanud Freudi alluvuses
Aastal 1822 alustas Liszt õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all, muusikateooriat õpetas talle Antonio Salieri. Aastal 1823 siirdus perekond Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud. Pariisis õppis ta kompositsiooni Ferdinando Paeri ja Anton Reicha juhendamisel. 22. aprillil 1832. aastal külastas ta Niccolò Paganini viiulikontserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks. Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. 21 22
pooleliolev elulooraamat Sokratesest. Kirjutamisega jõudis ta niikaugele, et Sokrates oli mõistetud surma ning tema hukkamine pidi toimuma kolmekümne päeva pärast, kui ohvrilaev Delose saarelt tagasi jõuab. Justust huvitas, mida Sokrates nende kolmekümne päeva jooksul mõtles ja tundis. Mõtete kogumiseks läks ta välja jalutama. Jalutuskäigul kohtas ta juudi tüdrukut nimega Isebel. Isebeli unistus oli saada kuulsaks pianistiks, kuid selle võimaluse rikkus ära tema ema ning nüüd olid ta laste klaveriõpetaja. Talle ei meeldinud lapsi õpetada, sest lapsed ei tahtnud õppida ega võtnud asja tõsiselt. Martin rääkis Isebelile poolelijäänud raamatust ja kirjutamisraskustest. Isebel tegi Justusele ettepaneku pühendada 30 päeva armastusele. Nad hakkasid iga päev kohtuma ja veetsid öid ühes Kadrioru majas, mida Isebel võis kasutada klaveri harjutamiseks, kuni majaomanikud reisil olid
Arnold Plees (tr), Rudolf Kivi (trb), Heino Uibopuu (kl), Meinhard Kask (b,v), Julius Marran (dr). Võimalik, et osales ka Gert Martinson (as) H. Jänese asemel (Ojakäär 2003: 130). 1940./1941. aasta talvehooajaks läks osa Tallinna pillimehi Tartu parematesse restoranidesse – Merry Swingers Sinimandriasse (olude sunnil ilma Valgreta, sest restorani peremees tegi orkestri komplekteerimise ülesandeks tartlasele Heino Uibopuule, kes ise pianistiks soovis jääda; vt foto 52), Mihkel Kranig (as,v), Evald Talvari (as, cl, v), Oskar Ernesaks (ts), Arnold Plees (tr), Karl Laama (kl), Ernst Puju (b) ja Leo Taube (dr) aga Vanemuise restorani (Ojakäär 2003: 175). Seda hooaega iseloomustab üldse pillimeeste suur liikuvus ühest töökohast teise, ühest orkest- rist teise. Põhjuseks oli ilmselt tõsiasi, et uue korra tingimustes lõpetati paljude professio- naalsete muusikakollektiivide (nt sõjaväeorkestrite) töö
annaabi.ee 
