vabariiklik ja demokraatlik erkonnad. 1940. aastatel hakkas USA's vasakpoolsete vastu rnnak. Neegritel piirati valimisigust, neegrite lapsed ei saanud ppida valgete lastega samas koolis, tkoha hankimises ja ttingimustes oli neegritel halvem olukord kui valgetel. 1954. aastal tunnistas lemkohus phiseadusvastaseks eraldi koolid neegritele ja valgetele. 1960. aastail toimus neegrite olukorras murrang, kus veti vastu seadused, mis parandasid tunduvalt neegrite elu. USA vlispoliitika phieesmrgiks oli lne demokraatia tugevdamine ja vastuseis kommunismi levitamisele maailmas. 1950. aastate algul sekkusid USA ved korea stta, et pidurdada kommunismi levikut. 1954. aastal jagunes Vietnam kaheks (NSV liidu ja hiina toetusel) Phja-Vietnam ja (usa-prantsusmaa toel) Luna_vietnam SAKSAMAA Prast saksamaa alistumist teises maailmasjas jagasid vitjad selle neljaks: lne osad: usa, suurbritannia, prantsus ja ida: nukogude sjaveline juhtkond.
Sufistliku petuse alused ise olid tekkinud 8. sajandil, kuid selle viljelemisega tegelesid ksikud. Nimelt Muhamed ise pdis hoiduda mstitsismist, mungaseisundist, kuid koraani said ikkagi pandud ka mned tema sellealased tlemised. Seeprast paljud kartsid levitustd avalikult teha. Populaarseks sai sufism eelkige siis, kui Sufi-Al-Muhasabi 857. aastal rajas Safavidi aladel vastava kooli. Sufiste tekkis nii sunniitide kui iiitide hulgas. Nad vtsid oma uskumustesse palju le haridiitidelt. Phieesmrgiks oli leida otsehendus jumalaga, seda eelkige spirituaalsete rituaalide kaudu. See tuli saavutada mstilise ekstaasi kaudu, mille jooksul inimene ei tunne oma keha ega jumalast eraldatud olemasolu. Ekstaas saavutati mitmesuguste abinudega, vaiksest vaatlemisest ja svenemisest kuni valjude karjete ning mratsemist meenutavate liigutusteni. Elati askeetlikult, rkimine oli tagasihoidlik, sest loba jumalale ei meeldi. Nad leidsid, et inimese keha on vaid jumaliku vaimu hoidja
annaabi.ee 
