tsiteerib Sokratest ning kutsub lpetajaid selle antiikfilosoofi kombel kike jrele mtlema ja analsima. Saame teada, et Justus on kolleegide poolt lugupeetud, kuid mitte eriti armastatud tema kinnise loomu ja vabamtleja maine tttu. pilasi pab ta konfliktide korral pigem mista ja kaitsta. Pettumuseks on talle, kui tubli ppuri esseed osutuvad plagiaadiks he vhetuntud vene ajaloolase tdest - see tuletab talle meelde, kui vhe on tema petusel igest elust ja eetikast tegelikku mju. Direktor pakub Martinile uuest ppeaastast inspektori kohta. Tuues ettekndeks tulevast ametikrgendust ja soovi phendada Sokratesest raamatu kirjutamisele loobub petaja abikaasa ja trega koos Narva-Jesuusse puhkama sitmast ning jb nende linnakorterisse. Raamat Sokratesest on plaanitud nitama kaasaja inimestele, kuidas filosoof talle mratud surmaotsust trkumata ja hirmuta vastu vttes ji tegelikult vitjaks oma vaenajate ja olude le
realistlik loota, et heski tegelikus ajaloolises situatsioonis viks leiduda Politeia`s kirjeldatud mittekorrumpeeruvaile valitsejaile sarnaseid vimuteostajaid. iglus ja nnelikkus. Tiuslik riik peaks Platoni mratluse kohaselt olema ka nnelik polis. Asjaolu, et antud inimelu korralduse kaudu vivad nne saavutada ka need, kes selleks snnipraseid eeldusi pole kaasa saanud, on Platonil antud hiskonnakorralduse igustamise aluseks. Kui aga Platoni petusel selline pretensioon on, siis pole ka liigne ksida, kas ikka saab nnelikuks pidada niteks sjalise seisuse esindajaid, kes parimas polises on ilma jetud nii isiklikust omandist, perekonnast kui ka poliitilisest vimust? Ning tema vastus antud ksimusele on samuti thelepanuvrne: riigi eesmrgiks ei olevatki mne ksikisiku vi grupi nnelikkus, vaid polise kui terviku nnelikkus. Ta vrdleb hiskonna ja nnelikkuse vahekorda kunstiteose (niteks maali) ja ilu vahekorraga
annaabi.ee 
