Seneca moraalikirjad Luciliusele
riietagu purpurisse, viigu luksus selleni, et sa maa varjad ära marmoriga. Olgu sul võimalik rikkusi mitte
ainult omada, vaid ka nendel tallata. Lisandugu kujud ja maalid ja kõik see, mida kunstid luksuse tarbeks
on välja ponnistanud. Kõigest sellest õpid sa ainult veel rohkemat ihkama. (9) Loodusega kooskõlalised
soovid on piiratud, väärkujutlustest sündinu ei saa lõppeda. Valel pole ju mingit piiri. Teelise jaoks on
miski kõige äärmine, eksitus on lõputu. Vabasta end niisiis pettepiltidest, ja kui sa teada tahad, kas sinu
soov on kantud loomulikust või pimedast ihast, siis selgita välja, kas ta kunagi saab lõppeda. Kui pika tee
läbimise järel jääb alati pikem osa läbida, siis tea, et see soov pole loomulik. Jää terveks.
LXXIV.
SENECALT LUCILIUSELE
TERVITUS.
Su kiri rõõmustas ja reibastas mind, värskendades ühtlasi mu loidu ja tuhmunud mälu