Kastid : 1Brahman (preestrid) 2Satriad (sõjaväelased) 3Vaisjad (kauplejad, käsitöölased) 4Shrudrad (teeniad) Puutumatused ei kuulu ühegisse kasti. Budism looja Siddharlha Gautama 6 saj e.Kr Kirde- India. Ilma jumalata. Buddha on kuju. Budistid käivad kloosrtites ja templites, kogudustes tekkisid mungad ja nunnad. ,,Tripitaka/ Kolmikkorv" is on jumalikud tõed. Neli õilsat tõde: 1.Elu on kannatus 2.Kannatuse põhjused peituvad kehalistes tungides, naudingujanus ja pettekujutlustes.3.Kannatus lakkab kui elujanu on kustunud. 4.Elujanu kustutamisele ja valgustatuse saavutamiseni viib 8 osaline tee. Nirvaana on tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda. Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu ja omal jõul. udismis tähendab dharma tõde, mis on tõlgitsetud ja sätestatud Buddha Õpetuses see on ühtaegu nii tõde, õpetus kui pühakiri. Judaism tekkis 14000 aastat tagasi. Esimene monoteistlik usk
geomeetrilisse mudelisse Neli õilsat tõde Neli õilsat tõde on budistliku usundi alusmõtted, mille ütles Gautama legendi järgi välja oma esimesel jutlusel. 1. Maailm on täis kannatusi. Kannatusi põhjustavad haigused ja surm, lahusolek, vihkamine ning võitlus oma vajaduste rahuldamiseks. Elu, mis pole vaba ihadest ja kirgedest, tekitab kurbust. 2. Inimliku kannatuse põhjused peituvad kehalistes tungides, naudingujanus ja pettekujutlustes. 3. Et vabaneda kannatustest ja sansaarast, tuleb lahti saada himudest ja ihadest. 4. Et jõuda ihade ja järelikult kannatusteta seisundisse, tuleb järgida niinimetatud Õilsat Kaheksaosalist Teed. Õilis Kaheksaosaline Tee Kaheksaosalise Tee esimene pool esindab vahetut vaimset taipamist ja kogemust ning ülejäänud tee esindab kogu meie olemuse muutust, kõikide selle külgede, kõikide selle
Neli õilsat tõde Sansaara ja nirvaana Tegu Sõltuvuslik tekkimine Tühjus Isetus Neli õilsat tegu 1. Maailm on täis kannatusi. Kannatusi põhjustavad haigused ja surm, lahusolek, vihkamine ning võitlus oma vajaduste rahuldamiseks. Elu, mis pole vaba ihadest ja kirgedest, tekitab kurbust. Seda tõde nimetatakse kannatamise tõeks. 2. Inimliku kannatuse põhjused peituvad kehalistes tungides, naudingujanus ja pettekujutlustes. Seda tõde nimetatakse kannatuse põhjuste tõeks. 3. Et vabaneda kannatustest ja sansaarast, tuleb lahti saada himudest ja ihadest. See on kannatuse lõppemise tõde. 4. Et jõuda ihade ja järelikult kannatusteta seisundisse, tuleb järgida nn õilsat kaheksaosalist teed: täiuslik nägemus, täiuslik tunne, täiuslik kõne, täiuslik käitumine, täiuslik eluviis, täiuslik püüdlus, täiuslik tähelepanelikkus ja täiuslik keskendumine. Seda
1859 asub ta õppima Pariisi vabameelse õhkkonnaga kunstikooli Académie Suisse'i, pisut hiljem École des Beaux Arts'i, kus tutvus ka Eduard Manet`ga. Õppimise Pariisis katkestas sõjaväeteenistuses Alzeerias. Seal pidi ta esialgselt veetma seitse aastat, kuid ta haigestus kõhutüüfusesse ning ta demobiliseeriti. Tema tädi lubas ta vabaks osta vaid juhul kui Monet` lõpetab kunstikursuse ülikoolis. Vabanenud 1862. aastal ülikoolis õpetatava traditsioonilse kunsti pettekujutlustes läks ta Charles Gleyre ateljeesse, kus ta tutvus Renoir`, Bazille`i ja Sisley`ga. Koos panid nad aluse uutmoodi kunstile maalides värskes õhus värvidemänge, väikeste visandlike ja erivärvi pintslitõmmetega, mida hiljem hakati nimetama impressionismiks. Impressionism ja Argentuil 1870 põgenes Monet Prantsuse-Preisi sõja algades Inglismaale ja õppis seal tundma Turneri ning Constable loodusmaale, mis inspireerisid teda. 1871 kuni 1878 elas ta Sein`i
Neli õilsat tõde Neli õilsat tõde on Siddhrtha Gautama õpetuse ja selle põhineva budistliku usundi alusmõtted. Kirja on see õpetus pandud Dhammacakkappavattana suutras. Budismi neli õilsat tõde on: 1. Kannatuse tõde - maailm on täis kannatusi. Kannatusi põhjustavad haigused ja surm, lahusolek, vihkamine ning võitlus oma vajaduste rahuldamiseks 2. Kannatuse põhjuse tõde - inimliku kannatuse põhjused peituvad kehalistes tungides, naudingujanus ja pettekujutlustes. 3. Kannatuse lõppemise tõde - et vabaneda kannatustest ja sansaarast, tuleb lahti saada himudest ja ihadest. 4. Kannatuse lakkamise õilsa tee tõde - et jõuda ihade ja järelikult kannatusteta seisundisse, tuleb järgida õilsat kaheksaosalist teed [3] 5 Õilis kaheksaosaline tee
hiljem École des Beaux Arts'i, kus tutvus ka Eduard Manet`ga. Õppimise Pariisis katkestas sõjaväeteenistuses Alzeerias. Seal pidi ta esialgselt veetma seitse aastat, kuid ta haigestus kõhutüüfusesse ning ta demobiliseeriti. Tema tädi lubas ta vabaks osta vaid juhul kui Monet` lõpetab kunstikursuse ülikoolis. Vabanenud 1862. aastal ülikoolis õpetatava traditsioonilse kunsti pettekujutlustes läks ta Charles Gleyre ateljeesse, kus ta tutvus Renoir`, Bazille`i ja Sisley`ga. Koos panid nad aluse uutmoodi kunstile maalides värskes õhus värvidemänge, väikeste visandlike ja erivärvi pintslitõmmetega, mida hiljem hakati nimetama impressionismiks. Impressionism ja Argentuil 1870 põgenes Monet PrantsusePreisi sõja algades Inglismaale ja õppis seal tundma Turneri ning Constable loodusmaale, mis inspireerisid teda. 1871 kuni 1878 elas ta Sein`i ääres
Loobus karmist eluviisist, pesi end, jõi kruusitäie piima ning istus bodhipuu ehk virgumise puu alla. Seal mediteerides sai ta oma otsingutele vastuse, virgumise hetk oli koitnud ning temast sai Buddha. Ülejäänud elu veetis ta õpetades, rajas nii munga- kui nunnakogukonna. Viimased eluaastad veetis kloostris, tema surnukeha põletati. Traditsioon kõneleb, et tuhk peideti kaheksasse paika, kuhu püstitati poolkerakujulise kupliga ehitised stuupad. pettekujutlustes elamine inimesed elavad sageli pettekujutelmades, kujundavad oma meelte ja mõtlemisega arusaama elust ja maailmast. Argipäeva eluolu siiski petlik ja näilik, samuti ka inimese mina. Tegelikkuses on maailm dünaamiline ning pidevas muutumises. Meditatsiooni ning oma elu valitsemise kaudu võib jõuda õigele arusaamale elust. 4 õilsat tõde 1) eluga kaasneb kannatus 2) kannatuse põhjus on elujanu 3) kannatus vaibub, kui vaibub elujanu
võrdlus õlgkatuse ning kullast varjualune- mõlemad katavad inimest sama hästi), nõustun, et on tähtis, et peamised vajadused oleksid inimesel kaetud. Samuti nõustun sellega, et tuleb loodust väärtustada ning seada elu loodusega kooskõlas. 34. Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV'e kirjale? Õnnetuks teevad inimesi lähedase surm, häbitunne, surmahirm, terviserike, vaeseus jne. Inimene ei saa olla õnnelik, kui ta elab pettekujutlustes. Kui hüved ja voorus puuduvad, on inimene õnnetu ning ebakindel. Eraldatus muudab inimese üksikuks ning endassetõmbunuks, ka rumaluse tagajärjeks on õnnetu olek. Rumal inimene on loid, teeb oma tegevusi vastumeelselt, ta ei saa olla rahul ega õnnelik. Inimene, kes tunneb pidevat lähenevat surmahirmu, ei suuda oodata tulevikust head, samas ei lase ta ka lahti minevikust, mis teeb ta omakorda õnnetuks ning ebakindlaks. 35