OPTILISED ILLUSIOONID Krisel Soomann MA10 Illusiooni mõiste Ladina keeles: illusio Meelepete, pettekujutlus, tajueksimus, alusetu lootus, täitmatu unistus Illusioon: Samades tingimustes reeglipäraselt korduv tajueksimus Optilised illusioonid Tajueksimused, kus visuaalseid objekte ja nende elementide objektiivseid ruumilisi omadusi ning suhteid kujutatakse ebaadekvaatselt Optiliste illusioonide jaotus Pikkuse illusioonid Suuruse illusioonid Orientatsiooni illusioonid Lokalisatsiooni illusioonid Vormi illusioonid Pikkuse illusioon Click to edit Master text styles
Adolf Hitler · Vanad usuvad kõike, keskealised kahtlevad kõiges ja noored teavad kõike. Oscar Wilde · Kui sõna ei löö, siis ei aita isegi kaigas. Sokrates · Õnn tuleb nende juurde, kes naeratavad. Jaapani vanasõna · Ühtegi kohta, kuhu on mõtet minna, ei vii otseteed. Beverly Sills · Ükski eesmärk pole nõnda kõrge, et õigustaks väärituid vahendeid selle saavutamiseks. Albert Einstein · Lihtsalt hämmastav, kui sügavalt on juurdunud pettekujutlus, et ilu on sama, mis headus. Lev Tolstoi · Pärast surma saad sa selleks, kes sa olid enne sündi. Arthur Schopenhauer · Suurim õnn on veendumis, et meid armastatakse meie enda pärast, või õigemini, sellest hoolimata. Victor Hugo · Tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust. Oscar Wilde (,,Dorian Gray portree") · Oodates tunduvad hetked aastatena, meenutades tunduvad aastad hetkedena. Voctor Hugo · Võitjad ei usu juhustesse
enam tarvis. Jesua pidas lihtsalt totraid kõnesid, mis inimesi eksitasid. Barabasi teod olid suuremad ja väga julmad, ta õhutas rahvast mässule ja tappis ühe sõjamehe. Kuigi Jesua teod polnud võrreldavad Barabase omadega, mõisteti süüdi siiski Jesua. 3. Mida tahtis teha Ivan teha pärast Berliozi surma? Pärast Berliozi surma tahtis Ivan Wolandit kinni püüda ja ta teadis, kuhu Woland suunduda võib, kuid see oli vaid pettekujutlus. Ivan käis Moskva jões suplemas ja keegi vahetas ta riided mingite nartsude vastu. Kuigi Moskvas ei tohtinud alasti ringi käia, pidi Ivan jõudma ruttu Gribojedovisse. Seal toimus suur pidu, tantsiti ja möllati. Ivan tahtis Berliozi leida, ta muutus agressiivseks ja hakkas hullumeelselt käituma. Ta võeti kinni ja viidi hullumajja. Ta püüdis sealt küll põgeneda (hüppas aknasse, aga aken ei purunenud), aga see ei õnnestunud ning talle tehti rahustavaid süste. 4
tee järgimisega, vaatasin inimesi ning muudkui vihastasin, muudkui solvusin ja muudkui vihkasin kõiki, kes olid minu silmis suurte pahedega üle kuhjatud. Viilma õpetuse järgi oleksin pidanud poole aastaga ligi poole oma kaalust juurde võtma (varem olin ma lihtsalt enesehaletsusega ametis nooruk, kes ei osanud hukka mõista kedagi, peale iseenda). Võin ju tõesti minna nii kaugele, et nimetada kogu maakera ümber vaid pettekujutluseks. Kuid siiski, see pettekujutlus eksisteerib minu olemas olematus maailmas. Sama loogika alusel ütlen, et minu unenäo-maailm on vähemalt võrdväärne minu nii-öelda reaalse maailmaga. Kõik asjad, mis on minu unenäos, on olemas. Ning vahet nende kahe ilma vahel on teha mingi kindla joone järgi väga raske, seda tehakse vaid intuitiivselt, kuid siiski lähevad need vahel sassi. Samas tekib küsimus, kumb on loodud kumma järgi, sest on ju ilmselge, et need on omavahel seoses - kasvõi tajutavate asjade kaudu
teatud ime tagaajamist ning leidmine vabadust. Eneseleidmise teel kaua kannatades võib inimene avastada, et tema lühikesest elust on otsingutele liiga palju aega kulunud. Vältimaks elulõnga kiiret lõppemist, avab surelik end maailmale, et kogemustest õppida ja oma sisemusest aimu saada. Inimkonna elukorralduses muutub sagedamaks veaks paratamatusega leppimine. Viimaseks peetakse aega ja tema kõikvõimsust. Pettekujutlus ajast kui tõelusest võib purustada viimsegi ideaali. Enesekindluse puudumisel ei mõisteta üksikisiku tähtsust ajastule iseloomuliku näo kujundamisel. Hetkeseisu saab kõige tõhusamalt eneseteostuse kaudu muuta. Oma mõistlikes veendumustes kindla inimese panus olevikku tundub õiglane, kui usk enda võimetesse muutub eneseteostuse eelduseks. Sajandite jooksul iseloomustab inimkonda püüdlus millegi õilsa poole
sündima uuesti, kuni jõuab ühtsuseni brahmaniga. ¤ Karma ehk teo ja tagajärje seadus - inimese eelmise elu summa määrab ära oleku, millesse at reinkarneerub. See on karma seadus. ¤ Moksa ehk vabanemine - inimese eesmärk vabaneda hinge rändamisest, lõpuks jõuab moksasse. Selleni jõuatkse mediteerimise kaudu. Koolkonnad jagunevad hinduismis kuueks, alljärgnevalt kolm tuntuimat: 1. Vedanta - õpetaja Samkara. Brahman pn tõeline hing, kogu nähtuste maailm on vaid pettekujutlus. Pääsemise teed: Teadmise tee (dznjaanamarga) - upnisade uurides saavutatakse teadmine, et atman on brahman; Tegude tee (karmamarga) - õige rituaalne ja moraalne tegutsemine, kohustused, ohvrid; Armastuse tee - jumalusele andumine ja jumaldav armastus tema vastu. 2. Samkhya-õpetus - maailm ja inimelu jaguneb vaimseks ja materiaalseks. Vabanemine tähendab inimese hinge vabakspääsu mateeria takistavatest ahelatest. Ateistlik õpetus. 3
1. Tänavuse kirjandusfestivali märksõna on müstifitktsioon. Leia internetist sünonüümisõnastik ja kirjuta, mis on sõna FIKTSIOON sünonüümideks. pettekujutlus, illusioon, meelepete, pettepilt, pettekuju, fantoom, miraaž 2. SALAPÄRANE LUULETUS. Leia internetist lasteluule andmebaasist luuletus, mis sisaldab sõna SALAPÄRASUS. Kirjuta vastusekasti luuletuse autor ja pealkiri. Salapärane kapp - Jaak Urmet Wimberg 3. PSEUDONÜÜMID. Tihti tekitavad loomeinimesed salapära sellega, et eistavad loomingut varjunime - pseudonüümi all. Kuidas nimetatakse Eesti biograafilist andmebaasi, kust võid leida mh kirjanike pseudonüüme? ISIK 4
(inimesest, tingimusest). Mis on õppimine? (oskuste, teadmiste ja vilumuste omandamine). 3. Väärtusõpetus uurib eetikat ja esteetikat, kuidas jõuda õnne ja vabaduseni. Kuidas põhjendada kõlbelisi veendumusi? Kas demokraatia on inimväärseim valitsusviis? 4. Metafüüsika uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid. Millest, mille toimel ja miks on kõik tekkinud? Mis on elu? Mis on surm? Kas inimesed saavad olla vabad või on vabadus ainult pettekujutlus? Kas jumal on olemas? 5. Filosoofia põhiküsimused Kes oleme meie? Kust me tuleme ja kuhu läheme? 6. Ateist usub, et inimene on 2 jalaga loom, kes tuleb emaüsast. Usklik usub, et inimene on jumala laps ja läheb peale surma taevasse. 7. Objektiivne idealist näeb, et maailm on enam-vähem selline, nagu me seda tajume. Subjektiivne idealist arvab, et maailm on meie tahte ja kujutluse tulemus. 8. Loogika õpetus mõtlemise struktuurist, vormist ja reeglitest. 9
tuli+vesi vesi maa Kapha = vesi+maa teadvuse 3 kvaliteeti: sattva valgustav, puhas selgus, vaimne rahu rajos liikuv, innukas energiline, tahtejõuline, ablas, püsimatu, täis iha ja viha tamas sünge, takistav pettekujutlus, inertsus, võhiklikkus, tardumus 26 Visnu 10 avatrat "see, kes laskub alla" e kehastumus: · kala Matsja, · kilpkonn Kurma, · metssiga Varaha, · lõvi-inimene Narasinha, · kääbus Vamana, · brahman Parasurama, · kuningas Rama, · vankrijuht Krisna, · Buddha, · hobune Kalki. 27 Sansara 6 ümbersünni võimalust: · jumalad, · asurad, · pretad,
Ta oli vigane mees nii hingelt kui väliselt. Tema õnnelik elu oli petlik. Ta sisendas endale iga päev, et elus on palju rohkem, mille üle õnnelik olla. See aitas tal hommikul püsti tõusta ja eluga edasi minna. Seda tõestab Friedemanni ja proua Rinnlingeni jutuajamine jõe ääres. „/--/ „ Kolmekümne kolme aastane,“ kordas too. „Ja te polnud õnnelik, kõik need kolmkümmend kolm aastat?“ „Ei“, ütles ta; „see oli vale ja pettekujutlus.“ „Te niisiis arvastite, et olete õnnelik?“ küsis naine. „Ma püüdsin seda,“ ütles ta , ning naine vastas: „See oli teist vapper.“ /--/ “ Gerda von Rinnlingen Proua Rinnlingen oli väga kena ning kadestusväärne naine. Ta oli tuntud tänu oma mehele, kes kandideeris ringkonnakomandantuuri. Nad olid väga rikkad ja edukad. Proua Rinnlingen kasutas teiste austust ära. Ta oli väga üleolev ning südametu inimene. Ta pilk oli kõigi vastu kalk, isegi oma abikaasa vastu
Maailma põhialuseks pidasid nad arve ja nende suhteid. Nad olid koondunud kinnisse usulisse liitu, milles pöörati erilist tähelepanu kõlbelistele küsimustele. Pütagoorlastel on teeneid matemaatika, astronoomia ja muusikateooria valdkonnas. Eleaadid - Selle koolkonna tähtsaim esindaja oli Parmenides. Eleaadid väitsid, et maailma olemuseks on muutumatu, ühtne ja jagamatu olemine, seevastu paljus ja liikumine on üksnes näilikkus ja pettekujutlus. Selle teesi paradoksaalsus ja kogemustele vasturääkivus sundis eleaate Zenonit ja Melissost arendama terav- meelset mõistete dialektikat. Pütagoorlased ja eleaadid väljendasid eelkõige Kreeka linnriikide aristokraatlike ringkondade tõekspidamisi. Herakleitos ja 5. saj. materialistlikud filosoofid - Erinevalt eleaatidest käsitas joonlane Herakleitos maailma olemust tema igavese muutumisena, vastandite
* nägemiskeskus – paikneb kuklasagaras. Esmasesse 17. nägemiskoore välja saabub informatsioon otse silma võrkkestalt (võrkkestal tundlikuimad nägemisretseptorid). 18. ja 19. väli on seotud teiste tundlikkust vastuvõtvate väljadega nagu nt puute- ja kuulmis- tundlikkus. Nende väljade kahjustusel tekivad näiteks kirjasõnade (kirjutatud sõnade) äratundmise häired. Tekivad nägemishallutsinatsioonid – keerulisem pettekujutlus kui aura. Seos kiirusagara 7. väljaga võimaldab silmade ja pea pööramist objekti vaatlusel. Oimusagarate seos nägemisväljadega võimaldab näo ja näoosade äratundmist. Seoseid teiste väljadega nim seoseid assotsiatiivsete väljadega. * kuulmiskeskus – paikneb oimusagaras, väljak 41. ja 42. Selle piirkonna närvirakkude funktsioon: närvirakud võivad reageerida erinevale helipikkusele, -sagedusele, -kõrgusele;
raidkirjad, epigraafika: Corpus Inscriptionum Graecarum, Latinarum (CIG, CIL). Liddell-Scott, Thesaurus. Ajaloolised romaanid: E.G.E.L. Bulwer-Lytton (1803-73) Pompeij viimased päevad; Lewis Wallace Ben Hur; Henrik Sienkiewicz (1846-1916) Quo vadis? Antiikaja kunstiteos ärkab ellu ja osaleb uue teadussuuna tekkes. Gradiva Wilhelm Jensen (1837-1911) Gradiva: fantaasialugu Pompeist. Sigmund Freud (1856-1939). "Pettekujutlus ja unenäod W. Jenseni Gradivas" (Der Wahn und die Träume in W. Jensens Gradiva). 29. Võrrelda Roomast lähtunud ladinakeelse kultuuri ja kreeka kultuuri osa Euroopas. Kreeka: klassikaline aeg (5. saj. eKr) ja hellenismiaeg (4.-3. saj. eKr) Rooma: klassikaline kõrgperiood (1. saj. eKr 2. saj. pKr) Kreeka kultuur võeti üle. Kreeka orjade-õpetajatega levis kreeka kirjandus ja teadus roomlaste seas. Ladina keelde tõlgiti kreeka autorite teosed
`unustasid ära' pühapaikadega seotud traditsioonilised normid ning püüdsid esitada neutraalset seisukohta või koguni võtta omaks koguja vaated. Ka ei tohtinud purustada või muul moel kahjustada hiiekivisid. Näiteks kirjutab Balthasar Russow 1578. aastal: "Ka pidasid nad mõningaid salusid pühadeks, kust ühtki puud ei tohtinud raiuda. Ning selles pettekujutluses uskusid nad, et see, kes arvatud pühamikus ühe puu ehk põõsa maha raiub, jalamaid sureb. Säärane ebausk ja tühi pettekujutlus on veel tänapäevalgi mõningates paikades püsima jäänud, kus Jumala sõna ei õpetata." Pühapaikadega seostuvaid tabusid ja uskumusi käsitleti võõruurijate poolt ekslike pettekujutelmadena ning neile ei omistatud sügavamat tähendust. Neid võeti kui näidet sellest, et jumalasõna pole antud paigus veel piisavalt tugevalt levitatud ja juurutatud. Euroopaliku esteetikatajuga inimene tahaks vana puu ümbrust võsast
Stephen Kingi arvamus Bachmanist: Bachman ei olnud kunagi loodud lühiajaliseks aliaseks, vaid ta pidi olema pikaajaliseks tõmmekaks. Siis kui minu nimi tuli Bachmaniga seoses esile, olin ma üllatunud, löödud ja närvis. Arvatavasti kõige tähtsam seik, mis ma Richard Bachmani kohta öelda võin on, et ta muutus tõeliseks. Loomulikult mitte täielikult (King ütles seda närvilise naeratusega). Ma ei kirjutanud ainult pettekujutluseks, aga võib-olla ka seda? Pettekujutlus on lõppude lõpuks miski, millega kirjanikud julgustavad lugejaid, vähemalt sellel ajal kui raamatupoe uksed on avatud. Vähemalt Richard Bachman ei alustanud oma karjääri pettekujutlusena vaid kaitsena, kelle nime all saaks ma oma varasemaid töid avaldada, vähemalt neid, mis minu arvates lugejatele meeldiksid. Siis ta aga hakkas kasvama ja ärkas "ellu", nagu ta teoste elukatel kombeks on. Ma hakkasin ta elu karjapidajana ette kujutama
vaatamata tema kaugenemisele, inimese liigutustele kui sellistele omane liikumismuster,vaatamata selgetele erinevustele üksikliigutustes igal konkreetsel juhul või eri inimeste juures) Sündmustaju tajusüsteem oleks võimeline ka kergesti ja õigesti ära tundma sündmusi (eeldab dünaamilisust, invariantide häälestatust ja üldistusvõimet; eeldab taju kui ajalis- ruumilistele muutustele tundlikku protsessi) Illusioonid eksitus, pettekujutlus. Ebaõige taju,mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Hallutsinatsioonid sonimine, välisärrituseta taju. See on subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm. Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus. Selles esinevat võetakse tegeliku pähe Inimesetaju võrreldes esemete/nähtuste tajumisega on see sotsiaalses kontekstis märgatavalt erapoolikum, hinnangulisem ja sellest tulenevalt ka ebatäpsem. Tuleneb
Lääne inimesele võib Buddha õpetus tunduda üsna trööstituna: ,,Sündimine on kannatus, vananemine on kannatus; lein, kaebus, meelepaha ja rahulolematus on kannatus, ka soovitust ilmajäämine on kannatus." Buddha järgi on ka kõige paremini korraldatud elu ebarahuldav, sest näiteks vanadust ja haigust ja surma ei saa kuidagi vältida. Karma järgi põhjustab inimene oma kannatused ise. Kõik inimesed kannatavad soovide, viha ja kujutluste käes. Selle kõige algpõhjuseks on inimese pettekujutlus oma erilisest ja püsivast minast, hingest. Buddha õpetab inimesele sellest enesekesksest mina- illusioonist ja karma põhjustatud kannatusterohkest uuestisündimisest vabanemist nelja õilsa tõe ja õilsa kaheksaosalise tee kaudu. Inimene suudab seega ise purustada olude ahelad ja aktiivselt juhtida oma elu. Kuna kannatus on inimese lahutamatu kaaslane, tuleb tal sellega leppida ja suhtuda sellesse rahulikult. Alles siis võib alustada pingutusi selle võitmiseks
annaabi.ee 
