klass Tilsiti rahu(1807) Seoses Prantsusmaa võiduga Venemaa üle oli viimane sunnitud rahu paluma Lepingu sõlmisid Napoleon ja Aleksander I Tilsitis Preisimaal Prantsuse vallutused jäid püsima; Venemaale jäi tegevusvabadus P.-Euroopas Tilsiti rahu Kahe poole sõpruse-, rahu-, ja liiduleping Abi pakkumine ja veenmine Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel. Suhete pingestumine Tilsitis sõlmitud ,,igavene sõprus'' oli vaid Napoleoni pettekujutelm; Venemaa sunnitud ühinemine kontinentaalblokaadiga(Inglismaa vastu) kahjustas tugevalt riigi majandust; 1812-Suur Armee Venemaal Pingete süvenemine kahe (Euroopa) suurriigi vahel viis paratamatult sõjani Napoleon kogus kokku sõjaväe, mis koosnes üle 650 000st mehest(ligi pooled neist olid pärit Pr. Liitlasriikidest Algne plaan oli sundida Vene vägesid taganema ja Moskvas Venemaaga liitlusleping sõlmida 1812-Borodino lahing ja Moskva vallutamine Alates 24
kohandama nii, et ei kiireneks see niigi paratamatu protsess, mis on vaatamata paljude inimeste arvamusele siiski tänapäeval väga aktuaalne teema ning paljude teadlaste igapäevane peavalu. Paljud inimesed ja suuremas plaanis ka kogukonnad on enda jaoks vastandanud kaks nii erinevat asja nagu seda on maailmamajandus ja meie koduplaneet, arvates, et ühe korraliku eksisteerimise nimel peab teine kannatama. Siiski on see pettekujutelm vale, sest mida hakkab inimkond peale õitsva majandusega kui planeet, millel elatakse on hävimas. Esimese asjana, et olukorda parandada on võimalus hakata kontrollima maailma suurimate tehaste tööd. Paljud praegu töös olevad tehased kasutavad aegunud tehnikat, mis reostab rohkem kui seda teek kindlasti uuem. Tegelikult ongi globaalse soojenemise tõsisemaid põhjusi siiski tööstus. Erinevates elektroonika-ja tehnikatoodetes tehakse täiendusi siiski inimeste mugavuse tõttu.
Õnnetus kui õnn Tänapäeva kirjandusklassika hulka kuuluvaid teoseid on lihtne iseloomustada sõnadega `morbiidne', `kurjakuulutav' või `ängi täis'. Lugedes erinevaid teoseid nagu "Stepihunt" või "Protsess" tunnetame pidevat tormi saabumist või koormat nii üksikisiku kui terve ühiskonna õlgadel. Tõeline õnnetunne ongi justkui nagu illusioon või pettekujutelm, mille endile loome, et karmis ja ebaõnne täis maailmas ellu jääda. Kuid kas kirjandusest lähtudes on õnn siiski võimalik? Sellele küsimusele keskendub ka minu Ragtime-i arutlus. 20. sajandi kirjanduse tippkuju Ernest Hemingway on öelnud "Õnn tarkade inimeste hulgas on harvim asi, mida ma näinud olen." See ütleks meile justkui, et intelligentsed inimesed omavad palju täielikumat pilti maailmas tänu tugevamale ühiskonnatunnetusele, kui keskmine inimene
mitmed meie sugulasrahvaste niinimetatud vabariigid või autonoomsed piirkonnad: Mari, Komi, Karjala, Udmurdi jne. Iseseisvast riigihaldusest ei saa siiski juttugi olla, sest kohalik kuulub ikka enamasti venelastele, keda pigem ei huvita kohaliku vähemusrahvuse huvid oma kultuuri ja elu arendamiseks. Seetõttu on nendes piirkondades domineerivaimaks rahvuseks kujunenud venelased ehk vähemalt 50% rahvastikust moodustavad venelased. Nimetusest tekkiv arusaamine pole seega alati tõde vaid pettekujutelm. Globaliseeruv maailm on andnud rahvastele siiski võimalusi luua paremaid sidemeid oma sugulastega ja suurendada eneseteadvust oma päritolu kohta. Umbes 25 aastat on korraldatud maailmakongresse soome-ugri keeli kõnelevatele rahvastele, iga aasta valitakse soome-ugri kultuuripealinn, milleks näiteks 2015. aastal oli Setumaal olev Obinitsa, ning koolides käivad ringi enamasti Venemaalt tulnud erinevad soomeugri rahvused, kes tutvustavad oma keelt ja kombestikku
mis aitab inimesel astuda alistunult nukra ja ennastsalgava surmani. Ei mingeid kauneid illusioone ega suure armastuse vormitud imesid. Viis aastat oma elus olen tundnud ema - isa armastuse kõrvalt veel üht tugevat ja määravat tunnet. Olles veel väga noor, võtsin enda kõrvale usalduslikult sammuma ühe imelise ja erilise inimese, samasuguse puhta hinge, nagu olin tol korral ka ise. Tunne, mis mu südamesse kasvas, ei olnud enam mänglev lapselikkus ega tühine pettekujutelm. Vajadusest tunda, näha ja hoida kasvas välja tõeliselt suur armastus, mis taltsutas mu seni rahulolematu hinge ja püsimatu vaimu. Kuid endiselt lapsekombel jäin ma ootama mängumaailma imesid, mis seisneksid talveöödes, kus aiamaid ehivad härmas roosinupud, ja suvepäevades, kus veekogusid katab sillerdav jääklaas. Ainus, milleni ma tänaseks jõudnud olen, on aga arusaam, et armastus on suur ja raske, tõelist pühendumust ja
Taani riigis oli midagi mäda, ning Hamlet märkas seda. Ta ei uskunud varem, et pealtnäha ausad õukondlased ja pereliikmed muudavad nii lühikese ajaga meelt ja arvamust. Enne vana Hamleti surma ei meeldinud Claudius, surnud kuninga vend, kellelegi, nüüd poeti uue kuninga ees. Milline valelikkus! Milline ebalojaalsus! Kõik, mida Hamlet, endise kuninga poeg, eest leidis, ärritas teda. Printsi tuli lohutama tema isa, kuid vaimuna. See võis olla Hamleti pettekujutelm või sisemine hääl, mis ütles talle ette seda, mida Hamlet ise sisimas uskus, lootis või kahtlustas. Juba sest hetkest, mil Hamlet kodumaale naasis, nägi ta midagi kahtlast oma onu, Claudiuse ümber ning märgates oma ema, Gertrudi, uue kuninga naisena, leinamata oma surnud abikaasat ja endist kuningat, muutus Hamlet eriti kahtlustavaks ja pahuraks. Hamlet, olles ise igati aus inimene, ei osanud algul arvata, et tema isa surmas võib olla süüdi Claudius
48. Kas liblikad mäletavad elu kookonina? 49. Kui krooniline valetaja ütleb, et ta on krooniline valetaja, kas sa usud teda? 50. Kui üritad ebaõnnestuda ja oled edukas, kumba sa teinud oled? 51. Mis juhtub, kui kohtus palutakse rääkida tõtt ja keeldutakse? 52. Kas veel all saab nutta? 53. Kui kilpkonnal poleks kilpi, oleks ta siis lihtsalt konn? 54. Kui üks sünkroonujujast peaks uppuma, kas teised upuvad ka? 55. Kas värv on vaid pettekujutelm? 56. Kas puudel on omad õigused? 57. Kas puud räägivad? 58. Miks inimesed vaatavad sinna, kuhu pole viisakas vaadata? 59. Miks naised ei suuda ripsmeid värvida kinnise suuga? 60. Miks on poksiring ruudukujuline? 61. Kui inimesel on lõhestunud isiksus ja ta tahab sooritada enesetappu, kas tegemist on pantvangi juhtumiga? 62. Kas varsaga võidu joosta on sama mõttetu kui vasikaga võidu joosta? 63. Miks lihavõttemune jänesed tassivad? 64
olev on absoluutne mina; hegel: olev on objektiivne vaim) materjalism (olev on materiaalne, meeleline, aristoteles, marx)<-mis on olev tervenisti. Objektiivne idealism (olev on tunnetavast inimesest sõltumatu ülemeeleline tervik) subjektiivne idealism (olev piirdub tunnetava subjekti teadvussisudega) Järjekindel sub. Idealism viib solipsismi- pole midgai olemas peale ainsa mina. Monoism (on ainult üks printsiip ja teine on pettekujutelm) dualism (aktsepteerivad, et olev koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, peavad üht siiski tähtsamaks) Sokratese hoiak- küismine ilma vastuseta. Inimesel ei ole teadmist, kuid t peab selle poole püüdlema. Skeptistism- ollakse seisukohal, et meie tunnetuse piiratus ei võimalda vastata. Konstruktiivne (kuna metafüüsika põhiküsimus on vastamatu, siis tegeleme teiste oluliste küsimustega)
Jumalaks. Seetõttu peab Jumal olema sama, mis kõik. Jumal ei ole väljaspool maailma ega ka mitte selle sees Jumal ongi maailm. Meie oleme lõplikud olendid , kuid meil on kahene olemus nagu Jumalalgi: me oleme füüsilised kehad, kuid me oleme ühtlasi hinged. ,,Keha on hinge väline vorm". Ta väidab, et me ei ole teadlikud oma tegude tõelistest põhjustest ja seega on meie endi arvamus iseendast vaid pettekujutelm. Spinoza kaitses mõtte ja sõnavabadust. MÕISTED: a priori kogemusteeelne teadmine absoluut reaalsus ühe kõikehõlmava printsiibina. agent subjekt, mis otsustab, valib või tegutseb; subjekt, mis lisaks tunnetamisele ka tegutseb agnostsism suhtumine, mis väldib otsustamist. seisukoha vältimine. antropomorfism inimlike omaduste omistamine millelegi mitteinimlikule dialektika a) küsimuste ja vastuste esitamise kunst b) iga väide loob
le üllatuseks kõige ülemisel korrusel. Ta oli otsimisele kulutanud päris pikka aega, sest selleks, et vältida ütlemist, et otsib kohust, ütles ta hoopis, et otsib meistrit (käsitöölist*), keda ta siiski ei leidnud. Lõpuks jõudis ta ühte ruumi, kus oli väga palju rahvast ja kogu inimsumma keskel oli naine, kes K. järel ukse sulges ja ütles, et teda oodatakse. Kohturuumi astudes nägi K., et ametnikud jaguneksid justkui kahte leeri, aga see oli vaid pettekujutelm. (Ametniku tundis ära ühe teistsuguse nööbi järgi. Spetsiifiline*) K. polnud mitte midagi ette valmistanud ja otsustas rääkida nii, nagu asi talle tundus. Kohtunikuks oli nooremapoolne mees, kelles K. autoriteeti ei näinud. Kõigele lisaks tegi K. nalja kohtuniku raamatu üle ja see võttis kohtuniku kohmetuma. K.le aplodeeriti (üks pool) ja sellest sai mees innustust. Ta hakkas veelgi vaimustunumalt rääkima ja tegi kohut küllaltki maha. Kogu selle tegevuse käigus astus
diskussioonide objekt. Kogu Prantsuse impeerium ja selle tegelased eesotsas Napoleoniga kipuvad sule all lihtsalt röövsaaki jahtivateks võimuriteks muutuma. Vaid harva peab mõne mehe puhul nentida, et tegemist oli ausa inimesega. Nii mõnelgi puhul mõtlematuid hinnanguid jagades usutakse pimesi, ilma piisava kriitikata varem ilmunud raamatuid ja memuaarides kirjutatut. Kas see kõik oli ikka tõsi? Või pettekujutelm, mis kohe kaob. Napoleoni elukäik on võib-olla kõige erutavam ja kõige muinasjutulisem, mis üldse teada. Temast kirjutatud raamatuid on tubli raamatukogu jagu ja lõppu ei näi tulevat. Isegi kui ühtki ajaloolist tõika enam ei lisanduks, tahab iga põlvkond Napoleoni lugu kuulda oma sõnadega ja oma vaatevinklist. Keda huvitavad Napoleoni naised, keda hobused, keda haigused, keda harjumused. Kõige ülekohtusem ollakse siiski Napoleoni enda suhtes. Napoleoni kirjeldatakse
spinoza: olev on substants; fichte: olev on absoluutne mina; hegel: olev on objektiivne vaim)- materjalism (olev on materiaalne, meeleline, aristoteles, marx)<-mis on olev tervenisti. Objektiivne idealism (olev on tunnetavast inimesest sõltumatu ülemeeleline tervik) subjektiivne idealism (olev piirdub tunnetava subjekti teadvussisudega) Järjekindel sub. Idealism viib solipsismi- pole midgai olemas peale ainsa mina. Monoism (on ainult üks printsiip ja teine on pettekujutelm)-dualism (aktsepteerivad, et olev koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, peavad üht siiski tähtsamaks) Sokratese hoiak- küismine ilma vastuseta. Inimesel ei ole teadmist, kuid t peab selle poole püüdlema. Skeptistism- ollakse seisukohal, et meie tunnetuse piiratus ei võimalda vastata. Konstruktiivne (kuna metafüüsika põhiküsimus on vastamatu, siis tegeleme teiste oluliste küsimustega)-radikaalne(kuna
mingi olemuslik seos asjadega. Skeptitsism: väidete tähendus sõltub üksnes inimlikest kujutlustest ja kokkulepetest, meie tunnetuse piiratus ei võimalda meil vastata.Konstruktiivne-tegeldakse teiste oluliste küsimustega. Radikaalne-üldistav tunnetus on ülepea võimatu.. Materialism:olev on tervenisti materiaalne, meeleline, oluline pole mõtlemine, vaid materiaalsed suhted. Monism: on ainult üks printsiip(vaim või mateeria) ja teine osa on pettekujutelm. Dualism:olev koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, kuigi üks on olulisem.Solipsism: pole midagi olemas peale ainsa mina. 14. teadmine: tuttavolek, oskus, teadmine-et. teadmine on põhjendatud tõene uskumus. Intuitsioon: puhta ja tähelepaneliku meelemõistuse ühtlane ja distinktne mõistmine. Popper eristab 3 maailma: füüsiline objektide maailm, teadvuse seisundite maailm; mõtlemise objektiivse sisu, teooriate ja üldistuste maailm. 15
Inimese olemine eelneb tema olemusele seetõttu, et sündides on inimene põhimõtteliselt eimiski, ei ole teada, mis temast saab, missuguseks ta kasvab. Inimese olemus selgub alles tema kasvamise ja arenemise käigus, tagajärjel. 76. Kas jumalik ilmutus saab Sartre'i arvates vabastada inimest vastutusest oma eksistentsi eest? Selgitage. Sartre'i arvates ei saa ilmutus päästa inimest oma eksistentsi eest. Sest kuidas teha kindlaks, et see ilmutus tegelikult ikkagi on jumal, mitte mingi pettekujutelm või hullusehoog. Seetõttu langetavad Sartre'i arvates otsused siiski inimesed ise. 77. Kas sisetunne saab Sartre'i arvates vabastada inimest vastutusest oma eksistentsi eest? Selgitage. Sartre'i arvates ei saa sisetunne vabastada inimest vastutusest oma eksistentsi ees. Seda just seepärast, et sisetunne ja tegelik tunne on väga sarnased, sest teguviis tekitab tunde, aga teod on tingitud ju inimeste enda valikutest. 78
temast saab, missuguseks ta kasvab. Inimese olemus selgub alles tema kasvamise ja arenemise käigus, tagajärjel. 76. Kas jumalik ilmutus saab Sartre’i arvates vabastada inimest vastutusest oma eksistentsi eest? Selgitage. Sartre’i arvates ei saa ilmutus päästa inimest oma eksistentsi eest. Sest kuidas teha kindlaks, et see ilmutus tegelikult ikkagi on jumal, mitte mingi pettekujutelm või hullusehoog. Seetõttu langetavad Sartre’i arvates otsused siiski inimesed ise. 77. Kas sisetunne saab Sartre’i arvates vabastada inimest vastutusest oma eksistentsi eest? Selgitage. Sartre’i arvates ei saa sisetunne vabastada inimest vastutusest oma eksistentsi ees. Seda just seepärast, et sisetunne ja tegelik tunne on väga sarnased, sest teguviis tekitab tunde, aga teod on tingitud ju inimeste enda valikutest. 78
absoluutne Mina"; Hegel: ,,olev on objektiivne Vaim"). Materialism: ,,olev on materiaalne, meeleline"; Aristoteles: ,,olev on põhjuslikult kooshoidev tegelikkus (energia)"; Marx: ,,olev on materiaalne"; teaduslik realism: ,,olev on teaduslikult uuritav mateeria". Objektiivne idealism: ,,olev on tunnetavast inimesest sõltumatu ülemeeleline tervik"; Subjektiivne idealism: ,,olev piirdub tunnetava subjekti teadvussisudega". Monism: ,,on ainult üks printsiip ja teine on pettekujutelm"; Dualism: ,,olev koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, kuid üks on siiski tähtsam". Sokraatiline hoiak - küsimine ilma vastuseta. Inimesel ei ole teadmist, kuid ta peab selle poole püüdlema. Skeptistism - ollakse seisukohal, et meie tunnetuse piiratus ei võimalda vastata, (1) konstruktiivne: ,,kuna metafüüsika põhiküsimus on vastamatu, siis tegeleme teiste oluliste küsimustega", (2)
Musta augu pind on jaotatud osadeks ja iga osa sisaldab ühte vastust. Hawking mitte ainult ei tulnud selle idee peale, kuid mõtles välja ka valemi, kuidas arvutada välja informatsiooni mass. Kuigi see valem annab palju teadmisi, siis jätab ta vastamata ühele olulisele küsimusele. Mitte keegi ei tea, mille kohta see informatsioon on, mida see endas kujutab või mida sellega teha annab. Välistatud pole seegi, et meie universumid asuvad mustade aukude sees ja nii luuakse pettekujutelm (Than, 2010). 21 4. Kasutatud metoodika 4.1 Valim Õpilastöö metarjalideks olid teadusartikklid, mis pärinevad nii tunnustatud ajakirjadest kui ka füüsikute või asjaosaliste poolt loodud internetilehekülgedelt. Samuti tuli kasutusele raamat, mis uurib multiversumeid sügavuti ja näitab nende erinevaid külgi. Lisaks kirjalikele materjalidele, pidas töö autor oluliseks läbi viia ka intervjuu (Lisa 1). 4.2 Meetod
Seda saab näha läbi intellektuaalse nägemisvõime. Tema arvates on kunst tõelise ilu võlts koopia. Platoni kunstipõlgust võib leida “Politeia” 10. peatükis. Tema kirjeldatud ideaalses riigis kunstnikul kohta ei ole. Ideaalses riigis peaksid valitsema filosoofid, kes suudavad tunnetada asjade tõelisi olemusi. Platon pidas kõrgeimaks eesmärgiks otsida ja selgitada TÕDE, leida tõeliselt olev, jõuda puhaste IDEEDENI. Kõik, mis on meeltega tajutav, empiiriline maailma on näiv ja pettekujutelm. Viimast ei saa usaldada. Kunst on aga jäljenduste jäljendus, tõest kaugeimal asuv nähtus siin ilmas, see pole mitte kuidagi kontaktis asjade tõelise ideega. Kunst kutsub lisaks esile ohtlikku maaniat ja entusiasmi, mis segab jällegi puhaste ideede 11 tunnetamist. Kunsti asemel võiks ka noortele õpetada ainult geomeetriliste vormide proportsioone ja matemaatilisi käsitlusi.
annaabi.ee 
