FAUST
see, kui vaba rahvas asub vabal maal. Vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte
võitma peab, kes ohte trotsib inimeste seas nii noorest peast kui kesk- ja raugaeas. Siis võin ma
öelda kaunil hetkel: veel viibi, ilus oled, viiv!
Mefistoteles oli lepingu sõlmimisel kindel, et kõik on ostetav ja müüdav ning Fausti õnnelikuks
tegemiseks pole miskit erilist vaja. Mefistoteles nentis ka ise, et Faust mingi õnnega ei rahuldunud,
kõik pettekujud peibutasid teda. Ka viimne vilets tühi tund näis väärt, et kinni hoida seda.
Kuid kõik läks ikkagi teisiti ja Fausti hinge sai Jumal, mitte Saatan, seda küll mitte ilma võitluseta.
Lõpus nentis Mefistoteles, et vanas eas sai pika nina ja kõik ta rassimine läks luhta ja ikkagi
absurdne armutuhin sai viimaks võitu paadund kuradist. Et niivõrd lapsik-hulle mõttekäike mees
haudus, kelle silmaring on lai. Ei targa kohta pole tõesti väike see narrus, mis must lõpuks võidu
sai.
annaabi.ee 
