sisendamine (oktoobrilapsed, pioneerid) Suur panustamine sõjatööstusesse, mille tagajärjel tekis tarbekaupade defitsiit Välispoliitikas jätkus külm sõda ja võidurelvastamine ← Juri Vladimirovitš Andropov Lapsepõlv Sündis 15.juunil Mineraljnõje Vodõ lähistel Nagutskoyes Venemaal Pärit raudteelase perekonnast Pärit rikkamast kasaka-aadli Haridus 1936. aastal lõpetas Rõbiniski Veetransproditehunikumi Samal aastal alustas õpinguid Petrozavodski Riiklikus Ülikoolis Lõpetas NLKP KK Kõrgema Partei kooli Poliitlise karjääri algus 1938-39 → Üleliidulise Komminustliku Noorsooühingu Jaroslavi Oblastikomitee esimene sekretär 1940-44 → Karjala LKNÜ esimene sekretär II maailmasõda, sõjajärgsed aastad ning teekond tippu II maailmasõja ajal tegutses Andropov Karjala partisaniliikumises 1944-1947 → Karjala KP Petrozavodski linnakomitee II sekretär 1947-1951 → Karjala KP KK II sekretär
Karjala ANSV muudeti 1940. aastal Karjala-Soome NSV-ks (väljapool Vene NFSV-d), ent selle koosseisu arvati vaid Laadoga põhjaranniku alad. Kannas (sh Viiburi) liideti Leningradi oblastiga. Soomelt saadud territooriumid asustati venekeelse elanikkonnaga. Soome keelt tunnustati Karjalas vene keele kõrval taas ametliku keelena. Karjala kirjakeel ja selles välja antud kirjasõna kadusid käibelt. 1941-1944 toimunud Jätkusõjas vallutas Soome enamiku Ida-Karjalast, sh Petrozavodski (soomepäraselt Äänislinna). Suur osa kohalikust elanikkonnast oli aga sõja jalust Nõukogude tagalasse evakueeritud. Sõja lõppedes pidi Soome vallutatud alad NSVL-ile tagastama. 1956 muudeti Karjala-Soome NSV taas Karjala ANSV-ks. Arendati tööstust, eelkõige metsa-, puidu- ja paberitööstust, aga ka masinaehitust ja energeetikat. Industrialiseerimisega kaasnes venekeelse tööjõu sissevool ja karjalaste linnastumine. Linnades said tavaliseks karjalaste
Karjala ANSV muudeti 1940. aastal Karjala-Soome NSV-ks (väljapool Vene NFSV-d), ent selle koosseisu arvati vaid Laadoga põhjaranniku alad. Kannas (sh Viiburi) liideti Leningradi oblastiga. Soomelt saadud territooriumid asustati venekeelse elanikkonnaga. Soome keelt tunnustati Karjalas vene keele kõrval taas ametliku keelena. Karjala kirjakeel ja selles välja antud kirjasõna kadusid käibelt. 1941-1944 toimunud Jätkusõjas vallutas Soome enamiku Ida-Karjalast, sh Petrozavodski (soomepäraselt Äänislinna). Suur osa kohalikust elanikkonnast oli aga sõja jalust Nõukogude tagalasse evakueeritud. Sõja lõppedes pidi Soome vallutatud alad NSVL-ile tagastama. 1956 muudeti Karjala-Soome NSV taas Karjala ANSV-ks. Arendati tööstust, eelkõige metsa-, puidu- ja paberitööstust, aga ka masinaehitust ja energeetikat. Industrialiseerimisega kaasnes venekeelse tööjõu sissevool ja karjalaste linnastumine. Linnades said tavaliseks karjalaste abielud
säilitanud tänini. Karjala ANSV muudeti 1940. aastal Karjala-Soome NSV-ks (väljapool Vene NFSV-d), ent selle koosseisu arvati vaid Laadoga põhjaranniku alad. Kannas (sh Viiburi) liideti Leningradi oblastiga. Soomelt saadud territooriumid asustati venekeelse elanikkonnaga. Soome keelt tunnustati Karjalas vene keele kõrval taas ametliku keelena. Karjala kirjakeel ja selles välja antud kirjasõna kadusid käibelt. 1941-1944 toimunud Jätkusõjas vallutas Soome enamiku Ida-Karjalast, sh Petrozavodski (soomepäraselt Äänislinna). Suur osa kohalikust elanikkonnast oli aga sõja jalust Nõukogude tagalasse evakueeritud. Sõja lõppedes pidi Soome vallutatud alad NSVL-ile tagastama. 1956 muudeti Karjala-Soome NSV taas Karjala ANSV-ks. Arendati tööstust, eelkõige metsa-, puidu- ja paberitööstust, aga ka masinaehitust ja energeetikat. Industrialiseerimisega kaasnes venekeelse tööjõu sissevool ja karjalaste linnastumine
annaabi.ee 
