EESTI RAHVA PILLID
Teppo tüüpi
lõõtspillil on ainult mazoorsed akordid. Teppo tüüpi pilli nimetatakse rahva seas eesti
või võru tüüpi lõõtsaks, ka lihtsalt teppo pilliks. Lõõtsaharrastus on Eestis väga laialt
levinud, mängivad nii noored kui vanad. Lisaks sellele õpetatakse lõõtsamängu
pärimusmuusika õppelaagrites, mitmetes muusika- ja huvikoolides ning kõrgkoolis.
Üsna laialt levinud olid Eestis ka Venemaa vabrikutes valmistatud lõõtspillid.
Eriti hinnati Peterburi pille ("petrokradskajad"), mida kohalikud meistrid jäljendama
hakkasid. Seda tüüpi pillid võimaldasid mängida ka minooris ja rahvas nimetas neid
pilli nurkades asetsevate liblika või lüüra kujuliste kaunistuste tõttu liblikapillideks.
Esimesed akordionid jõudsid Eestisse 1920. aastate paiku meremeeste vahendusel
Soomest, Rootsist, Saksamaalt. Esimesed akordionistid omandasid pilli käsitsemise
iseõppimise teel. Vastavad koolid ja kogenud pillimehed puudusid. Parempoolsel