sed, kui erinevad. Edaspidi käsitleme peamiselt kahte esimest osa, kuid teisi osi väga vähe, kui üld- se mitte. Osutub, et religioon kui üks inimkultuuri nähtus muutub osaliselt ebaõigeks, kui me teame tulnukate tegevusest inimsooga. ,,Valeks" ei osutu kogu religioon maailmas, vaid mõni osa sellest. Usundites on ka õigeid jooni, mida tasub järgida ja õppida. Kuid paljud osad maailma religioonides osutuvad petlikuteks või vähemalt tuleb neid ,,asju" teistmoodi tõlgendada. Religioonis on paljusid asjaolusid varjatud või nende taga on mingisugune teistsugune reaalsus, mida tuleb teada ja tundma õppida. On väga palju tõlgendamisohte, mida siis inimesed ja ka teadlased valesti hindavad ja näe- vad. Kui nad üldse midagi näevad. Religioosse reaalsuse taga peitub hoopis midagi muud, kui proh- vetid või pühad raamatud seda välja näitavad. Just seda meile religiooniteooria õpetab mis on nö.
sed, kui erinevad. Edaspidi käsitleme peamiselt kahte esimest osa, kuid teisi osi väga vähe, kui üld- se mitte. Osutub, et religioon kui üks inimkultuuri nähtus muutub osaliselt ebaõigeks, kui me teame tulnukate tegevusest inimsooga. ,,Valeks" ei osutu kogu religioon maailmas, vaid mõni osa sellest. Usundites on ka õigeid jooni, mida tasub järgida ja õppida. Kuid paljud osad maailma religioonides osutuvad petlikuteks või vähemalt tuleb neid ,,asju" teistmoodi tõlgendada. Religioonis on paljusid asjaolusid varjatud või nende taga on mingisugune teistsugune reaalsus, mida tuleb teada ja tundma õppida. On väga palju tõlgendamisohte, mida siis inimesed ja ka teadlased valesti hindavad ja näe- 35 vad. Kui nad üldse midagi näevad. Religioosse reaalsuse taga peitub hoopis midagi muud, kui proh- vetid või pühad raamatud seda välja näitavad
sed, kui erinevad. Edaspidi käsitleme peamiselt kahte esimest osa, kuid teisi osi väga vähe, kui üld- se mitte. Osutub, et religioon – kui üks inimkultuuri nähtus – muutub osaliselt ebaõigeks, kui me teame tulnukate tegevusest inimsooga. „Valeks“ ei osutu kogu religioon maailmas, vaid mõni osa sellest. Usundites on ka õigeid jooni, mida tasub järgida ja õppida. Kuid paljud osad maailma religioonides osutuvad petlikuteks või vähemalt tuleb neid „asju“ teistmoodi tõlgendada. Religioonis on paljusid asjaolusid varjatud või nende taga on mingisugune teistsugune reaalsus, mida tuleb teada ja tundma õppida. On väga palju tõlgendamisohte, mida siis inimesed ja ka teadlased valesti hindavad ja näe- vad. Kui nad üldse midagi näevad. Religioosse reaalsuse taga peitub hoopis midagi muud, kui proh- vetid või pühad raamatud seda välja näitavad. Just seda meile religiooniteooria õpetab – mis on nö.
annaabi.ee 
