Romaani kirikute massiivsus ilmneb suurepäraselt nende eksterjööris: suhteliselt madalates ehitustes rõhutatakse just stiili olulisi tunnuseid horisontaaljoont ja ümarkaart. Domineerib geomeetrilisus, mõjudes tihti nõnda, et kirik tundub olevat erinevatest geomeetrilistest mahtudest kokku laotud. Välisseinu liigendavad liseenid, mida ühendab kaarfriis. Fassaadil, tornide ülaosa välisseintel ja eriti apsiidil on dekoratiivseks motiiviks kääbusgalerii, iseloomulik on ka petikkaarte ja petiknisside kasutamine seinte liigendamisel. Romaani ajastu lõpuks õpiti võlve toetama kivikaartele, nn. roietele. Nii sai võlvide raskust tunduvalt vähendada ja ehitada suuremad aknad. Romaani basiilikad olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad. Et nüüd võttis jumalateenistusest osa suurem hulk vaimulikke, ehitati nende mahutamiseks kiriku idaossa veel eraldi kooriruum. Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks
ehitustes rõhutatakse just stiili olulisi tunnuseid horisontaaljoont ja ümarkaart. Domineerib geomeetrilisus, mõjudes tihti nõnda, et kirik tundub olevat erinevatest geomeetrilistest mahtudest kokku laotud. Suur tähtsus on tornidel, need on kas ümmargused, nelja või kaheksakandilised. Välisseinu liigendavad liseenid, mida ühendab kaarfriis. Fassaadil, tornide ülaosa välisseintel ja eriti apsiidil on dekoratiivseks motiiviks kääbusgalerii, iseloomulik on ka petikkaarte ja petiknisside kasutamine seinte liigendamisel. Kõige rikkalikumalt on kaunistatud fassaadid: peafassaad asub lääneküljel, teised fassaadid põiklöövide otstes. Peafassaadil võib olla üks kuni kolm sissekäiku e. portaali. Romaani portaal on sissepoole ahenev perspektiivportaal. Portaali külgseina nimetatakse palestikuks, kui selle astmetesse on paigutatud väikesed sambad, siis kannab see sammasportaali nime.
annaabi.ee 
