Rooma ehitusmälestised
väga mitmekesiselt ja teostada ka erinevaid põhiplaane (Vaga 1999: 107-108), (Kõiv 2006: 163).
Rooma ehituskunsti teine põhialus oli kreeka sambaehituse rakendamine. Kreeka sambaehitus
levis Roomas aga ajastul, mil Kreekas oli vaibumas arusaamine samba konstruktiivsest
tähtsusest ja mil sellele omistati peamiselt dekoratiivne tähtsus. Seega kaotasid Rooma ehituses
sambad oma esialgse ülesande kanda ülal mingit ehitusosa. Kreeka sambaarhitektuur sai
Roomas lihtsaks petikehitiseks, mis kattis suurte müürmasside lagedust ja andis neile näilise
arhitektoonilise liigenduse. Kreeka sambad, talastik ja simsid asetati müüristiku ette mingi
lahtise dekoratiivse raamina; sambad esinevad sealjuures vabalt eenduvatena, tihti ka müüri
külge liidetud poolsammastena või lamedate pilastritena. (Poolsammas oleks nagu pool pikuti
lõhestatud sambast, mis sileda küljega vastu ehitise seina on pandud. Kui selline poolitatud