aastal Madalmaades vabadusliikumise Hispaania ülemvõimu vastu. 5. aprillil 1566 andsid Madalmaade aadlikud eesotsas Hollandi, Zeelandi ja Utrechti provintside asehalduri Oranje Willemi (ka Willem Vaikija) ning Flandria ja Artois’ asehalduri krahv Egmontiga Madalmaade ülemasehaldurile Parma Margaretele (Karl V vallastütar) petitsiooni, milles nõuti ketseritevastaste plakatite tühistamist. Aadlikud polnud just kõige paremates rõivastes, kandes pesusametist ülikondi, mis Brüsseli õukonnas kutsus esile pilkeid – que les gueux (pr ‘nagu kerjused’). Madalmaade vabadusvõitlejate üldnimetuseks kujuneski „göösid”, mida viimased uhkusega kandsid. (1576 Holland ja Zeeland kuulutasid end Hispaaniast sõltumatuks, 1581 kuulutati välja ÜPV. 16. sajandi lõppu võib nimetada Hollandi kuldajastuks. Vabadusvõitlus sai alguse, kuna madalmaalased pidasid Felipe II võõraks valitsejaks. Pärast seda, kui
aastal Madalmaades vabadusliikumise Hispaania ülemvõimu vastu. 5. aprillil 1566 andsid Madalmaade aadlikud eesotsas Hollandi, Zeelandi ja Utrechti provintside asehalduri Oranje Willemi (ka Willem Vaikija) ning Flandria ja Artois' asehalduri krahv Egmontiga Madalmaade ülemasehaldurile Parma Margaretele (Karl V vallastütar) petitsiooni, milles nõuti ketseritevastaste plakatite tühistamist. Aadlikud polnud just kõige paremates rõivastes, kandes pesusametist ülikondi, mis Brüsseli õukonnas kutsus esile pilkeid que les gueux (pr ,,nagu kerjused"). Madalmaade vabadusvõitlejate üldnimetuseks kujuneski ,,göösid", mida viimased uhkusega kandsid. Augustis 1566 levis üle kogu maa ulatuslik pildirüüste: enam kui 5000 kirikut ja kloostrit puhastati: võidmissalviga viksiti saapaid ning armulauakarikatest joodi gööside terviseks. Antwerpeni sinod pani samal aastal aluse kalvinistlikule riigikirikule.
annaabi.ee 
