Romantism - mäss korra vastu Ülesanne 1 Tema lõpmatuse ja igaviku kujutus, looduslike detailide kasutamine maastikus meenutavad religioosseid allegooriad. Müstilised valgused, mis sageli olid ülepakutult tähendusrikkad. Ta maalis väga detailirikkalt ja iga tema teos oli sügava tagamõttega. Ta koondas pikad ajavahed ühte maali ja oskas neid osavalt maalile paigutada. Ülesanne 2 Prantsuse revolutsioon Olla kord üks pesunaine pesu läinud pesema. Pesi oma pesud puhtaks ja hakkas jõeäärest tagasi vantsima. Ta märkas eemal tee peal lebavaid surnukehi. Neile lähenedes märkas Anne, et üks laipadest on tema vend. Ta nägu muutus kaameks ja silmadest hakkasid voolama pisarad. Anne jooksis oma venna juurde, haarast ta ümbert kinni ja vandus, et: “Iga kuuli eest, mis mu venna kerre on tulistatud, ma tapan ühe kuningapooldaja“. Samal hetkel marssis veretöö paiga poole rojalistide koristusrühm.
Inglise park muusikasalong gilles DIana pärast kümblust Pesunaine Master Hare leedi sinises moodne abielu Suur kanal püha markus klepatra ja antionius bacchus ja nümf Talvepalee kadrioru peterhofi peeter esinen Palmse mõis st paul queens house Rokokoo nimetus tuleneb pantsus keelsest sõnast racaille, mis tähendab merekarpide ornamenti. Rokokoo sisekujunduses : Loobuti välisarhitektuuride detailide kasutamisest
kuid lasi siiski Josefil talle hommikustest sündmustest ette kanda. See aga köitis perenaise õepoja tähelepanu ning Bürstner palus Josefil lahkuda. Enne lahkumist suudles Josef Bürstnerit. Josefile öeldi, et uurimine toimub järgmisel pühapäeval. Ta sattus hämmingusse, kui ta nägi, et kohtuks on korterelamu vaesunud naabruses. Kuna tal polnud täpset aadressi, siis pidi ta hakkama õiget ruumi selles korterelamus otsima. Talle tuli vastu üks pesunaine, kes viis ta kohtusaali. Peale enese tutvustamist protesteeris ta enda kohtlemise üle ning mõistis hukka kohust ja selle ametnikke. Kui ta oli oma kõne lõpetanud, märkas ta, et kohturuum oli täitunud ametnikega. Talle öeldi, et ta oli oma käitumisega tõsiselt kahjustanud oma kohtuprotsessi. Josef keeldus istungist osa võtmisest ning lahkus kohtusaalist. Siiski otsustas ta järgmisel nädalal kohtusse tagasi minna. Seekord ei olnud kohtu töös
Caricature, asus Daumier kaastööd tegema Le Charivari'le, mille omanik oli samuti Charles Philipon. Kunstnik näeb peaaegu kõiges pilkamisväärset, kuid pilke teravus on erinev Tavalisi inimesi pilkab ta lõbusalt ja heasüdamlikult Võimu esindajad parlamendisaadikud, kohtunikud ja teiste kujutised on süngelt sarkastilised Karikatuursed on ka tema skulptuurportreed Transonain'i tänav 15. aprill 1834 Gravüürid sarjast Seadus ja õigus Vasakul Pesunaine, paremal Ülestõusnud Maalijana on Daumier üks esimesi, kes valib oma motiiviks suurlinna lihtrahva Ta kujutab neid tõsiselt ja lugupidamisega Teda tunti eluajal peamiselt graafikuna Tema peaaegu monokroomsed ja monumentaalselt mõjuvad maalid leidsid hindamist hiljem Crispin ja Scapin (Teos kujutab tegelasi prantsuse kirjaniku Moliére'i näidenditest) Karikatuurseid portreebüste Prantsusmaa silmapaistvatest esindajatest
Honore Daumier (1808-79) Prantsuse maalikunstnik, graafik, skulptor ja karikaturist Avaldas oma teoseid radikaalses ajakirjanduses (La Caricature) Tema joonistustel ja litograafiatel (kivitrükk) on tihti ühiskonnakriitiline iseloom Kunstis puduvad positiivsed kangelased Vormikäsitlus lakooniline, jõuline, ekspressiivne Monokroomsed (pruunikas- roheline värvigamma) ja monumentaalsed maalid Maal ,,Pesunaine" Honore Daumier ,,The uprising" Suured pildid Motiiv- rõhutatud Gustav Courbet argipäevane (1819-77) Ehitas kunstigalerii Pavillion du Realism Kunstnik, kes korraldas kontanäituse pealkirjaks ,,Realism" Maastiku, kaasaegse olustiku, portree ja natüürmordi (elutute asjade joonistamine/ kujutamine) Maal ,,Tere, härra Courbet !" Realism prantsusmaalRealism prantsusmaalRealism
Fifth level HONORE DAUMIER [onoree domjee] (1808- 1879), kelle põhitegevus jäi graafika valda. Ühiskonnakriitiline iseloom. Tegelased on võetud argielust. Pole kohta positiivsetele kangelastele. Kunstnik näeb peaaegu kõiges pilkamisväärset. Tavalisi inimesi pilkab ta lõbusalt ja heasüdamlikult, aga võimuesindajate (saadikud, kohtunikud jne) kujutised on süngelt sarkastilised. Üks tuntuim maal on "Pesunaine". ,, Crispin und Scapin " Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_(kunst) http:// www.miksike.ee/documents/main/referaadid/realism_kunst_siljapaulus.htm http://et.wikipedia
Honore Daumier [onoree domjee] Gustave Courbet [güstaav kurbee] Adolph von Menzel [adolf fon mensel] Corot. Maastik T. Rousseau. Millet. Viljapeade Metsaserv korjajad Fontainebleau's Courbet. Matus Courbet. Kivilõhkujad Courbet. Tere, härra Ornans'is Courbet! Daumier. 1831. aasta Daumier. Kolmanda Daumier. Pesunaine poliitilised maskid klassi vagun Perov. Matus Repin. Burlakid Volgal Repin. Zaporoozlased kirjutavad kirja Türgi sultanile Surikov. Streletside Meunier. Köler. Ema portree hukkamise hommik Terasesulataja Romantism Constable. Salisbury Turner. Matus merel Turner. Vihm, aur,
Kaunid naised oli Renoir kirg. Teda huvitas eelkõige klassikaline naiseilu ja lõuend pakkus talle võimaluse süveneda oma lemmikteemasse läbi ja lõhki. Tema viimast maalimishooaega nimetatakse punaseks perioodiks, sest ta võttis kasutusele mahlakamaid toone. "Tuuleiil", "Madame Monet pojaga" "Tualett" "Akt päikesevalguses" "Püha Markuse väljak Veneetsias" Pissarro maalis prantsuse maaelu, maastikku ja põllul töötajaid. "Pesunaine" "Härmatis" Sisley oli Prantsuse imperssionist,maalis maastikku. (Argenteuil?) Manet ostis temalt maali "The bridge at Argenteuil" . Huvitus taevast, lumest. "Snow at Véneux" "The Church at Moret" "Street in Moret" "Sand Heaps" Degas : juhuslikuna tunduv ülesehitus, heledad toonid ja püüd vangistada üürikesi muljeid. eelistas lageda taeva alla töötamisele töötada galeriis. Tegi ka skulptuure. Sai tuntuks alles pärast surma.
kuid tema töid ei võeta vastu, tekitab siis ise oma näituse sinna lähedale keldrisse ja saab tohutut tuntust, ,,Kivilõhkujad", ,,Tere, härra Courbet" Honore Daumier Iseõppija, poliitilise sisuga pilkepildid, palju karikatuure, kritiseerib sotsiaalseid pahesid, litograafia e kivitrükk on lemmiktehnika, kaastööd ajakirjadele, ,,Crispin ja Scapin", ühe rahandustegelase karikatuur ,,Pesunaine" Eduard Manet vanim impressionist, ka realistlikud tööd, vulgariseerib, ,,Olympia" *Eesti August Weisenberg esimene eesti soost skulptor, eeskuju klassitsismist, hiljem realistlikud tööd, ,,Hämarik", ,,Linda", ,,Ema portree", ,,Koit", lemmikmaterjal on marmor Amandus Adamson skulptor, ,,Russalka", ,,Laeva viimane ohe", ,,Noorus kaob" , ,,Nälg", ,,Äreval ootel", marmor + pronks + puu Johan Köhler sünsid Viljandimaal, perest 9 last, ise 7
Romantism 1.19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani · 2. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik · Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule · Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust 3. Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Historitsism on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul (neorenessanss, neogootika, neobarokk jne.). Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide (eriti renessansi) elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Hoone mahulisest otstarbest polnud keegi huvitatud. Peamine rõhk asus fassaadide toredusel. 19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja ...
MTT2 KES OLI H.C.ANDERSEN? * Hans Christjan Andersen sündis Taanis Fyni saarel Odense linnas. * Elas 3.aprill 1805 Odenseses- suri 3.sugust 1875. * Elas 70.aastaseks. * Ta oli kuulus romaanikirjanik, näitekirjanik ja luuletaja. Kuid teda tuntakse eelkõige muinasjuttude järgi. PEREKOND *H.C.Andersen sündis lihtsas peres ja oli ainus laps. *Isa – Hans, kingsepp. Isa oli küll madala haridusega, kuid talle meeldis palju lugeda. *Ema - Anne Marie, pesunaine. LAPSEPÕLV * Hansu kütkestas fantaasiamaailm. Ta tundis kirglikku huvi nukuteatri, kirjanduse, laulu ja tantsu vastu. Ta ehitas endale väikese nututeatri, õmbles nukkudele ise riided ning lisaks luges ta läbi kõik näidendid, mida ta suutis laenata. Ta teadis peast nt Shakespeare näidendeid ning neid etendas oma puust nukkudega. Hans Christian Andersen unistas palju. Tal oli erakordne eneseusk, mis andis talle väga suure võimu. Ta tahtis olla kuulus, ta tahtis olla staar.
Töödes kujutas ta suurlinna lihtrahvast Karikatuurid kajastasid poliitilist olukorda. Maalidel kujutas ta peamiselt tööliste eluolu. Karikatuurid on väga ilmekad, tugevate heleda ja tumeda kontrastidega, julgelt lihtsustatud vormidega. Muidugi on neis kasutatud ka moonutusi, kuid meister lähtus neis ikkagi tegelikust elust Vormikäsitlus lakooniline, jõuline, ekspressiivne. tumedavõitu koloriit. Karikatuur Viktor Hugost Kolmanda klassi vagun, 18631865 Pesunaine. u. 1860 1831. aasta poliitilised maskid. Poliitik (vihane mees) ILJA REPIN (18441930) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Andekaim vene kriitilise realismi esindaja. Värvikad, vaba ja elava maalimisviisiga töid Tegeles olustiku, portree ja ajaloomaaliga.
kangelastele. Peaaegu kõik tüübid mõjuvad karikatuursena, kuid väga ilmekalt ja veenvalt. Kunstnik näeb peaaegu kõiges pilkamisväärset. Tavalisi inimesi pilkab ta lõbusalt ja heasüdamlikult, aga võimuesindajate (saadikud, kohtunikud jne) kujutised on süngelt sarkastilised. Daumier`d tunti eluajal peamiselt graafikuna ja tema peaaegu monokroomsed (pruunikas-roheline värvigamma) ning monumentaalseltmõjuvad maalid leidsid hindamist hiljem. Üks tuntuim maal on "Pesunaine". Kõige sihiteadlikum ja enesekindlam realist oli GUSTAV COURBET [güstaav kurbee] (1819-1877). Kuna ametlikus salongis olid aukohal suureformaadilised ja paljude figuuridega pildid, maalis ka Courbet suuri pilte, mille motiiv oli aga rõhutatult argipäevane. Üheks selliseks tööks on "Kivilõhkujad ", mis on kahjuks hävinenud. Courbet ´põhimõtteks oli maalida ainult seda, mida silmad näevad. See näiliselt lihtne põhimõte tähendas tegelikult peaaegu kogu ametliku kunsti ja
Jean Francois Millet (1814 1875) Talupoegade maalija. Kujutas talupoegi rasket tööd tegemast. 1. Viljapeade korjajad 2. Õhtupalvus Honori Doumier (1808 1879) Doumier on nn kriitilise realismi esindaja. Kriitilisteks realistideks nimetati kunstnike, kes olid ümbritsevasse eriti kriitiliselt meelestatud. Doumier oli karikaturist, graafik, maalikunstnik, skulptor. Tema töödes ei olnud positiivset tegelast. Ta pilkab kõike ja kõiki. 1. Pesunaine 2. 1871 Gustav Courbet (1819 1877) Courbet'i põhimõte oli näidata elu tema halastamatus tõepärasuses. 1. Mees piibuga e. Autoportree 2. Matus Ornansis 3. Laadalt tulnud talupojad 4. Kohtumine e. Tervist, härra Courbet. Realism Venemaal Venemaal saab realism alguse 19.saj 2. poolel. Moodustati Rändnäituste Ühing, kelle liikmed on peredviisnikud, kes ongi Venemaa esimesed realistlikud kunstnikud. Lisaks maalimisele
või ideoloogia esindajana. 3 Albert Camus sündis 7. novembril 1913. aastal Alzeerias Mondovi külas. Albert Camus oli sündinud pere teise pojana. Tema ema oli Hispaania päritoluga ja isa Prantsuse päritoluga. Tema isa suri aasta pärast Albert Camuse sündi ühes Esimese maailmasõja avalahingutest (Marne'i lahingus). Pärast isa surma, kolis Albert Camuse ema, Catherine Hélène Sintés (kes oli kirjaoskamatu pesunaine) koos poegadega Belcourt'i, Alziiri vaesesse linnaossa. Seal teenis ema perele leiba majapidajannana. Oma lapsepõlve veetis Camus vaesuses. Alziiris käis Albert Camus põhikoolis(kus äratas Camus ühe oma õpetaja tähelepanu, kes aitas tal 1923. aastal saada stipendiumi lütseumi). Keskkoolis tekkisid Camus'l tõsisemad intellektuaalsed huvid ning temast sai Alziiri ülikooli filosoofiatudeng. 1930. aastatel oli Camus väga seotud Alziiri vasakpoolsete ringkondadega ning kuulus
Daumier' joonistustel on äha ühiskonnakriitilist iseloomu , avaldas ta oma töid radikaalses kirjanduses. Kujutatavad tegelased on küll pärit igapäevaelust, kuid mitte juhuslikud tegelased vaid suure jõuga isiksused. Tema teostes pole kohta positiivsetele kangelasele, kõik tüübid mõjuvad karikatuurse, ilmeka ja veenvana. On üks esimesi, kes valib motiiviks suurlinna lihtrahva ja kujutab seda tõsise lugupidamisega. Teosed: ,,Pesunaine", ,,Soovitus noorele kunstnikule". Võrdlus Tunnus Romantism Realism Erksad toonid, mis on autori Värvid saadi otse loodusest poolt ilusamaks ja silmale lõuendile, st. et autor ei Värvid paremaks muudetud. ilustanud looduses esinevaid
värvitoonid ja kompositsioon, T. Rousseau, J. R. Millet, J. Dupre, J. F. Millet kujutas talupoegi, ta tegelased olid vastuolus ideaalskeemile, arvati, et ta õhutab lihtrahvast mässama, ,,Viljapeade korjajad", ,,Külvaja", ,,Kaevajad", H. Daumier graafik, teostel ühiskonna kriitiline iseloom, tegelased argielust, näeb kõiges pilkamis väärsust, motiiviks suurlinna lihtrahvas, ,,Crispin ja Scapin", ,,Pesunaine", ,,Transonain´i tänav", G. Coubert suured pildid, motiiv argipäevast, korraldas esimesena kontranäituse, kaasaja olustiku maalimine, ,,Matus Oransis", ,,Kivilõhkujad", ,,Tere, härra Coubert", E. Manet ainesti Pariis ja kaasaegne linnaelu, vulganiseeringud, tätis oli kuidas ainet on nähtud ja kujutatud, vähendas varjudega ruumi kujutamist, heleda ja tumeda vstandumine, ,,Eine murul", ,,Olympia", ,,Raudtee", Venemaa peredviznikud rändnäituste ühing, V
teoseid.Esimene kunstnik, korraldades kontranäitusi ( vastumeelsus suurte näituste korraldajate vastu). 1855. a. maailmanäitus, kus ta ei lepi talle antud pinnaga, teeb ise näituse "Realism". T: maastik, olustik, portree, natüürmort. " Kivilõhkujad" ¤ Honore Daumier- joonistaja, graafik. Tööd esitati ajakirjanduses. Karikatuurid poliitikutest. Maalides on leebem, maalib linnakodanikke, lihtsat elu, naeruvääristamist vähe. "Kolmanda klassi vagun", "Pesunaine". ¤ Edouard Manet T: Pariisi linnaelu. Skandaalsed maalid, kasutab kuulsate kunstnike maalide kompositsioone. Varjude ja värvide heledamaks muutumine. "Eine murul" , "Olympia". ¤ Ilja Repin realism + ajaloo maal. Tuntuim vene realist. "Burlakid Volgal" , "Ivan Julm ja ta poeg" ¤ Ivan Siskin "Hommik männimetsas". IMPRESSIONISM Realismi edasiarendus. Kujutatakse seda mida nähakse (loodus). 1874. a. esimene grupinäitus. Põhimõte: Jäädvustada hetk
11 alati, kuid nüüd ilmnesid märgid, et ta ei näe maailma enam nii roosilisena nagu varem. 12 Need lummavad punapead Henri teosed tegi ainulaadseks see, et tema oletatavalt väljamõeldud tegelased olid sageli reaalsed inimesed, kelle elukäik ei läinud palju lahku kujutatavast. Kombineerides fakte väljamõeldisega, avastas ta modelli nimega Carmen Gaudin. Pesunaine, keda Henri nägi väljudes restoranist. ,,Milline rüvetatud ihu hing tal on," lausus ta. Henri kasutas teda "pärastlõunamodellina". On ilmselge, et ta Lautrecile meeldis asjaarmastaja- prostituudil olid punakasblondid juuksed, mis kõrgusid lauba kohal. 13 "Punapea Carmen" 1885. "A la Grenelle" Nii nagu Bruant vältis otsest poliitilist propagandat ja tegeles individuaalsete
TS tagasimaksmisele kuuluv summa Arvutuseeskiri: p = tkplkp laenu kestvus päevades, IS = ipp/100*LS*p intressi summa, VS = 0 , kui tkp<=tmt, VS = vpp/100*(tkptmt)*LS, kui tkp>tmt TS = LS+IS+VS Valemites kasutada nimesid! Soovitus: nimedena võiks kasutada ülaltoodud tähistusi. Viktoriin Küsimus Valitsev maailmameister jalgratta grupisõidus II maailmasõja algusaasta Sokrates:A-oli filosoof; B-on poliitik; C-oli pesunaine Tallinna Tehnikaülikool lühidalt 2008 aastal oli TTÜ ___. Juubel Eesti meister jalgratta eraldistardis USAs küsitlustes juhtiv presidendikanditaat: A-John McCain; B-Barack Obama; C- Osama Bin Laden Vastus Hinnang Õige vastus A Alessandro Ballan B 1939 C A 2A TTÜ 90 Tanel Kangert
· Renoiri ei suutnud ei vaimustavad sõprustunded ega ümbritsevate sõprade tungivad palved suurilma ellu kiskuda. · Madame Renoiri kalasupp · Nende majal, mis oli pika ristküliku viimane, oli läände avanev pööninguaken, kust nägi Valérieni mäge ja palju muud kaunist. · Mõlemaid Renoiri ateljeesid köeti söeahjudega. · Rebane on prantsuse keeles renard ning sarnaneb kõlalt nimega Renoir. · Madame Mathieu Renoiride pesunaine ja köögitüdruk. · Eugéne rääkis vene, prantsuse, mitmeid hiina ja indohiina keeli ja dialekte. · Jean oli ärahellitatud beebi. · Makja igihaljas võsastik Vahemeremaades, samasuguse hüüdnime andsid pariislased Montmartre'i nõlvadel laiuvale tihedale padrikule. · Nukuteatrisse võis Jean minna alles siis, kui ta oli kolmene. Renoirile meeldis Lyoni nukuteater, sest see oli säilitanud oma algupära.
Honore Daumier. Honore Daumier. Figuur. Soovitus noorele kunstnikule. 1860. Honore Daumier. Honore Daumier. Honore Daumier. Don Quijote ja Sancho Panza. u. Pesunaine. u. 1860. Kolmanda klassi vagun. 18631865. 18651870 Realism maalikunstis Impressionismi maalikunst Ilja Jefimovitsh Repin. 1844-1930. Venemaa. Ilja Repin. Burlakid Volgal. 18701873. Ilja Repin. Ilja Repin.
Jean Simeon Chardin. A Soup Tureen with a Cat Stalking a Partridge and Hare Painting Jean Simeon Chardin. Still life with turkey hanged Jean Simeon Chardin. A Mallard Drake Hanging on the Wall and a Seville Orange Jean Simeon Chardin. A Rabbit Two Thrushes and Some Straw on a Stone Table Jean Simeon Chardin. Cat with Salmon Two Mackerel Pestle and Mortar Painting Jean Simeon Chardin. Cat with Ray Oysters Pitcher and Loaf of Bread Painting Jean Simeon Chardin. Pesunaine, 1735 ● Francois Boucher (1703-1770) Rokokoo dekoratiivmaali peameister. Heleroosa, helesinine. Francois Boucher. Diana pärast suplust, 1742 Francois Boucher. Venuse tualett, 1751 Francois Boucher. Putti lindudega, 1730-1733 ● Jean Honroe Fragonard (1732- 1806) Kergemeelne, pikantne, temperamentne, vaimukas. Jean Honroe Fragonard. Kiik, 1767 Jean Honroe Fragonard. Salajane suudlus, 1780 Jean Honroe Fragonard. Suplejad, 1765 ● Maurice Quentin de La Tour (1704- 1788)
kraamib tube, kraamib kööki. ravib terveks muhud-haavad. Samal ajal kokk on tema - Kui me grippi jääme talvel, kogu perele teeb sööki. istub öösitigi valvel ... Ärkad vahel enne koitu ema õmblejaks on meile - märkad: ema keedab toitu. uued pluusid temalt saime, Veel on ema õpetaja - vanad puhtaks pesti eile - koos meil tähed selgeks saavad. ema oli pesunaine. 8 Peseb-kraamib päeval-öölgi - Peale selle käib veel töölgi, on meil virk ja väle ta. aga kus - ei mäleta ... Jüri Parijõgi Külaliste leib Illustreerinud Silvi Väljal, „Eesti Raamat“1977 "See oli siis, kui vanaisa oli alles poisike... Rehetare ahjus hõõguvad
küla- ja 16 mõisasuhetes endis on ka hierarhia: külas on peremees ja perenaine, kellele alluvad sulased ja saunamees; mõisas on mõisapreilid jt kõrgemad, kellele vastanduvad teenijad ning teenrid. Eesti kirjanduses enim mütologiseeritud tegelased mõisateenijatest on mõisasundijad (kilter, kubjas, aidamees), teenijad ja teenrid (pesunaine), käsitöölised (sepp, tisler, rätsep) ja haritlased (koolmeister, õpetaja). Nende suhe külaga on komplitseeritud, sest nad on mõisa kommetele lähemal. Miks mõisnikud soosisid talupoja harimist? Mõisnik tahtis, et talupoeg kui alluv mõistaks asju nii nagu tema. 16. Hübriidsus ja mimikri külakujutuse võtetena Samal territooriumil on 2 kultuuri, st hübriidne kultuuriruum: baltisaksa ja eesti talupojakultuur. Toimub suhtlus, suhe 2 sektori vahel pole lihtne ega üheselt mõistetav
sarnanes auguga miiliahju müüris? Need hingehämmelduse sümptoomid olid kõnesoleva jutustuse ajal suure intensiivsuseni jõudnud. Ta pilk oli nii kummaline ja terav, et nii mõnelgi korral mõni koo-ripoiss hirmunult plehku pani, kui teda üksinda kirikus nägi. Mõnelgi korral oli kooritooli naaber jumalateenistuse ajal kuulnud, kuidas ta arusaamatuid sõnu täishää-lelaulule (ad omnem tonum) vahele segas. Mõnelgi korral oli Terraini pesunaine, kelle ülesandeks oli kapiitli pesu pesta, kohkudes märganud Josasi ülemdiakonihärra koorirüüs küünte ja sõrmede pigistusjälgi. 151 Ta rangus aga suurenes ja ta polnud kunagi varem nii eskujulik olnud. Nii oma seisundi kui ka iseloomu tõttu oli ta alati naistest eemale hoidunud; nüüd aga paistis, nagu vihkate ta neid enam kui kunagi varem. Paljas siidkleidi kahin sundis teda peakotti silmadele tõmbama.
Jõevee läikival lindil, rohelistel kallastel ja kaugemale taganenud kasestikul hõljus nagu mahajäetuse nukrust, kui Indrek peatus silmapilguks sillal. Kodu ema laotas parajasti aiale pesutükke. Indrekut nähes ta ütles: ,,Tuli veel õigel ajal meele, otsisin pambust su särgid, püksid välja. Juba viledaks läind teised. Ehmatasin päris ära kohe. Ikka tegin alles sulle uued ja puhtlinased, juba läbi! See on vist see linna pesu, ei muud midagi. Kes see peseb sul?" ,,Käib pesunaine, võtab mustad ja toob puhtad tagasi," vastas Indrek. ,,Tema süü see siis ongi," arvas ema, ,,minu oma käes peavad särgid ikka mitu-setu aastat vastu. Sa pead talle ütlema, et puhtlinased, need lähvad muidugi, pole vaja neid nõnda hirmus palju rööpida. Aga ära sa sellepärast musta särgiga hakka käima; muidu siginevad loomad, kus sa sellega! Ma katsun sulle sügiseks mõne uue särgi juure teha, mul on peenikest linast riiet järele