viis keskkonnaliikumine, mille ajendiks sai 1962. aastal ilumunud Rachel Carsoni raamat ,,Hääletu kevad", kus pöörati erilist tähelepanu DDT keskkonnakahjulikule mõjule ja näidati, et 3 antud pestitsiid on ülimalt ohtlik ka inimesele, mitte ainult loodusele. DDT võeti kasutusele 1939. aastal, aine leiutaja Paul Müller sai 1948. aastal oma leiutise eest ka Nobeli preemia. DDT on üks parimaid näiteid inimese leiutatud pestitsiidist, mis tõi nii kasu kui ka kahju, viimast suuresti oma bioakumuleeruva iseloomu tõttu (Miller & Spoolman 2008). II maailmasõja ajal kasutati DDT-d, et piirata tüüfuse ja malaaria levikut ning sellega hoiti ära miljonite inimeste nakatumist surmavatesse tõvedesse (Kislenko et al. 2009). Peale II maailmasõda aga hakati DDT-d kasutama suurtes kogustes kahjuritõrjeks, kuna see oli odav ja tõhus, mõjudes putukatele tapvalt juba väga väikestes kogustes. DDT ei kujutanud endast aga
000 aastat, alumiinium 100 aastat, raud 200 aastat, kaadmium 500 000 aastat, elavhõbe 80 000 aastat, plii 400 aastat. Kui residentsaeg teada, saame hinnata, kui kiiresti saasteained süsteemist kõrvalduvad. Reostusallikad: punktallikad ja hajutatud allikad. Tööstusreostus Iga aasta luuakse sadu uusi kemikaale, mis teeb võimatuks kõigi nende keskkonnaohtlikkuse hindamise. USA: Loetelus 66000-st potentsiaalselt ohtlikust narkootikumist, pestitsiidist ja kemikaalist 70% kohta puuduvad toksilisuse andmed täielikult, vaid 2% puhul on võimalik ohtlikkust tervisele hinnata. 1957-1990 Ameerika Keemiaühingu nimekirjas selle ajajooksul loodud või identifitseeritud uute kemikaalide arv: 10 miljonit. Oluline: doosi ja selle mõju vahekord. Võimalikud juhtumid: (1) väike doos mõju ei avalda, suurenedes - kahjulik mõju kuni organismi hukuni (Hg); (2) doosil pole mõju, või on väikesel
annaabi.ee 
