suure- ja väikse- konnakotka areaalid ja mujal Euraasias väike- konnakotkaid ei pesitse (Keskkonnaministeerium. s.a.). 3. Kaitse korraldamine Kaitse tegevuskava aastatel 2006- 2010 sätestas kaitse põhieesmärgina suur- konnakotka säilitamise looduslikus keskkonnas elava liigina. Kaitsekorralduse üks eesmärkidest on suur- konnakotka säilimine Eesti areaalis vähemalt 20-30 pesitsusterritooriumi tasemel. Eel nimetatud eesmärk on veel täitmata. Teadaolevate pesitsusterritooriumite arvukus on langenud aastatel 2006- 2010 5-10 paarile. Üheks kaitsekorralduse eesmärgiks oli liigi arvukuse langustrendi peatamine, inimhäirimise eemaldamine. Kuigi liigi arvukus on langustrendis, pole ilmnenud inimtaluvusele suunatuid muutusi suur- konnakotka bioloogias ja selle eesmärgi võib lugeda täidetuks (Keskkonnaministeerium. s.a.). 3.1 Kaitsekorraldus eesmärgid Nagu eelnevalt mainitud on peamiseks eesmärgiks suur- konnakotka liigi säilitamine looduslikus
sabale. Eemalt vaadatuna näib ta puutüve mööda roniva pisikese hiirekesena. Üles jõudes lendab ta alla teise puu tüvele ja hakkab selle taas spiraalselt üles ronima. Okstele ja maha laskub ta haruharva. Väljaspool pesitsusaega seltsib ta sageli pöialpoiste ja tihastega. Inimest ei karda ta põrmugi, võib pesitseda kõige elavamalt külastatavais parkides. Eelistatud porri elupaigaks on kuusikud ja kuuse-segametsad. Pesitsusterritooriumite piirid täpsustatakse isaslindude vahel juba märtsis. Samal ajal alustatakse mängu, mille käigus emaslinnule aeg-ajalt mõni toidupala antakse ja seiratakse teda mängulennul laperdavate tiibadega. Elupaik ja -viis Elupaigaks on kuusikud ja kuuse-segametsad, kuid esineb ka igasugustes puistutes ja parkides. Elutseb aastaringselt paaridena. Päevase eluviisiga. Ränne Porr on Eestis hulgulind. Toitumine Putuktoiduline lind, kelle põhitoiduks on põhiliselt putukad - metsakahjurid
On oluline meeles pidada, et ühtset laialt aktsepteeritud metoodikat ei ole ilmselt seetõttu, et iga kaitseala on rohkem või vähem unikaalne koht just sellele kohale omaste karakteristikutega. Siiski saab välja tuua mõned lähenemised, kuidas seostada ökoloogilisi parameetreid kaitseala külastajate arvuga. • maapinna monitooring. Eesmärgiks fikseerida muutused taimkattes ning erosioon rajal ja selle lähiümbruses; • lindude pesitsusterritooriumite kaardistamine (sh pesade kaardistamine ning sigimisedukuse jälgimine) ning elupaigaeelistuste muutuste jälgimine; • seoste leidmine loomaliikide arvukuse/sigimisedukuse ja külastajate arvukuse vahel kindlal perioodil. Konkreetsemalt näiteks erinevate linnuliikide esinemise ajaline- ja ruumiline jaotumus ning nende andmete kõrvutamine kaitsealal toimuva külastajate aktiivsusega;
annaabi.ee 
