aspekte... Elukäigulised piirangud Abistatakse isendeid, kes asuvad alles oma elukäigu alguses ja on veel väikesed ja abitud Abistatava jääksigimisväärtus Sigimisvõimaluste nappus Abistamist soodustav ökoloogiline tegur Mõnel aastal sellist abistamist tunduvalt rohkem kui mõnel teisel aastal Mittesugulaste abistamine Abistamine on kui pikaajaline investeering enda huvides Tavaliselt on abistajaiks pesitsuspaari enda järglased Kõige olulisem on mutualismi puhul see, et siin petmine ei tasu ära. Järelikult ka mutualismi puhul puudub vastuolu loodusliku valiku printsiibiga. Abistajate manipuleerimine Pealesunnitud koostöökoostöösuhetel on enamasti mitu tahku, mida tuleb üheskoos arvesse võtta. Konformism`moe' järgimine Eusotsiaalsed organismid Loomariigis tuntakse olendeid, kelle ennastohverdav käitumine on nii
sugupooled on leitud salaja või avalikult harrastamas paariväliseid kopulatsioone vallaliste isenditega või teiste monogaamsete paaride liikmetega. Paarivälised kopulatsioonid Sotsiaalselt monogaamsete isaste huvi paariväliste kopulatsioonide vastu on kerge seletada sugupoolte vahelise põhilise erinevusega kuigi liigile on omane monogaamne paarumissüsteem, tasub isastel püüda veelgi oma bioloogilist edu suurendada, viljastades partnereid väljastpoolt pesitsuspaari. Paariväliste kopulatsioonide arv monogaamsetel lindudel on üsna suur ja liigiti väga varieeruv. Olenevalt liigist moodustavad emaste kõigist kopulatsioonidest paarivälised 0-14%, kõigist pesakondadest sisaldavad "sohilapsi" 0-54% ja emaste järglastest 0-35% on saadud teise isasega (Birkhead, Møller 1992). Pole imestada, et isaslinnud tavatsevad oma paarilistega kõige intensiivsemalt kopuleeruda vahetult peale seda,
annaabi.ee 
