Rannaniit
pesitse suurte puude ja põõsastike lähedal ega kõrge taimestikuga aladel. Vahemaa puude ja
põõsasteni on reeglina vähemalt 100-200 m.Liikideks, mis eluliselt sõltuvad traditsioonilise
maakasutusega madalamurustest rannaniitudest on alpi (balti) risla ja naaskelnokk. Mitmed
kurvitsaliste liigid esinevad nii rannaniitudel kui teistes elupaikades. Siiski on nendelegi
rannaniidud suure tähtsusega pesitsusaladeks, erti seoses teiste kurvitsalistele sobivate
avamaastike kadumisega.
4) KAHEPAIKSED Kõre esineb harvalt kliburandadel, luitealadel ja rannaniitudel. Ta koeb
meelsasti väikestes riimveelistes lompides (soolsus 3-4 promilli). Talub halvasti traditsioonilise
maakasutuse lakkamist ja kuivendamist. Loomad võivad kergesti hukkuda autorataste all,
kuna nad on väga liikuvad ja kipuvad toiduotsingute ajal rannaniitude läheduses teid ületama.
annaabi.ee 
