muld ära. Samuti lageraied vähendavad metsloomadel võimalust puude taha/alla varjuda. Ka Margus Pensa usub, et metsa on võimalik majandada viisil, et on tagatud üheaegselt nii mõõdukas majandusliku tulu kui ka liigirikkus. Lisaks lendoravale puudutab see ka merikotkaid, musti toonekurgi, kakke ja valgeselg-kirjurähne, kes vajavad samuti pesitsuspaikadeks suuri ja vanu puid. Seega lageraiete teostamine ning vanade puude maha võtmine ei kaota ainult lendorava pesitsupaigad, vaid leidub veel liike, kes vajavad pesitsemiseks ning elamiseks vanu puid ning kellele pakub mets toitu ja varju. Pealtnäha ehk kauge, kuid võrreldav paralleel oleks Pensa sõnul näiteks arhitektuurimälestiste või muinsuskaitse alla kuuluvate objektide kaitse. Nende kui Eesti pärandi säilitamise vajalikkuses ei kahtle keegi. Lendorava puhul võiks mõelda sarnastes kategooriates. Ka lendorava puhul võib mõelda kui pärandist Eesti looduses, sest liik on
muld ära. Samuti lageraied vähendavad metsloomadel võimalust puude taha/alla varjuda. Ka Margus Pensa usub, et metsa on võimalik majandada viisil, et on tagatud üheaegselt nii mõõdukas majandusliku tulu kui ka liigirikkus. Lisaks lendoravale puudutab see ka merikotkaid, musti toonekurgi, kakke ja valgeselg-kirjurähne, kes vajavad samuti pesitsuspaikadeks suuri ja vanu puid. Seega lageraiete teostamine ning vanade puude maha võtmine ei kaota ainult lendorava pesitsupaigad, vaid leidub veel liike, kes vajavad pesitsemiseks ning elamiseks vanu puid ning kellele pakub mets toitu ja varju. Pealtnäha ehk kauge, kuid võrreldav paralleel oleks Pensa sõnul näiteks arhitektuurimälestiste või muinsuskaitse alla kuuluvate objektide kaitse. Nende kui Eesti pärandi säilitamise vajalikkuses ei kahtle keegi. Lendorava puhul võiks mõelda sarnastes kategooriates. Ka lendorava puhul võib mõelda kui pärandist Eesti looduses, sest liik on